Uuel aastal jõustuvate vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatuste järgi saavad järgmisest aastast aktsiisisoodustusega mootorikütust ehk nn sinist kütust ainult põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjad.

Kuigi madalama aktsiisiga maksustatud erimärgistatud diislikütus on mõeldud põllumajandustootjatele ja kutselistele kaluritele, siis nii mõnedki tangivad seda salaja sõiduautosse või kasutavad näiteks kaubaveol või teede puhastamisel. Maksu- ja tolliameti andmetel jääb seetõttu riigil igal aastal saamata rohkem kui miljon eurot maksutulu.

Alates järgmisest aastast on kavas sisse seada uus kord, et soodsamat kütust saavad kasutada ainult põllumehed ja kalurid, kes on registrisse kantud. põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et teeb põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametiga (PRIA) tihedat koostööd, et see register võimalikult kasutajasõbralik saaks.

"Eks see teatud halduskoormust võib kaasa tuua. See puudutab minu hinnangul just seda poolt, et kui ettevõtted peavad volitama oma töötajaid, kes on õigustatud seda kütust tankima. Aga me loodame selle peale, et PRIA-l on olemas päris pikaajaline kogemus mitmesuguste põllumajandustoetuste haldamisel ja nad siin suudavad luua võimalikult mugava IT-lahenduse," rääkis Sõrmus.

Kui valitsus eelnõu heaks kiitis, prognoosis maaeluminister Urmas Kruuse, et kui muudatuse tulemusena saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult ostuõigusega isikud, väheneb senine ostjate arv 3–4 korda. Sõrmus avaldas lootust, et see ei too kaasa müügikohtade vähenemist.

"Enamik põllumeestest ostab kütust hulgi ja see kütus tuuakse nendele ettevõttesse kohale. Küll aga on kindlasti ka väiksemaid talusid, kes kasutavad maapiirkondades olevaid jaetanklaid sinise kütuse tankimiseks. Seega on põllumajanduskoja hinnangul oluline tagada, et sinise kütuse kättesaadavus maapiirkondades ei halveneks. Siin on eelkõige tähtis, et see uus süsteem, registrid ei oleks tanklapidajatele liiga kulukas, et nad selle süsteemi kulude tõttu ei loobuks "sinise kütuse" müümisest väiketanklates," rääkis Sõrmus.

Tartu Terminali tegevjuht Jörgen Õigus tervitas seadusemuudatust. Tema sõnul ei pane korra muutmine ettevõtet erimärgistatud kütuse müügikohti vähendama

"Meie kogemus näitab, et just väiksemates kohtades on see tarbimine pigem sihtotstarbeline. Mina isiklikult arvan, et see probleem võib tekkida võib-olla nendel väiksematel, väikestes kohtades olevatel üksikutel tanklatel. Nende jaoks see kulu mis tuleb teha selle süsteemiga liitumiseks, on on märkimisväärselt suurem kui suure tanklaketi peale. Ma arvan Tartu Terminalil konkreetselt sellega probleeme ei tohiks tekkida," rääkis Õigus.

Põllumajandus-kaubanduskoda peab Sõrmuse sõnul oluliseks ka seda, et kui aktsiisi hakkab tänu uuele korrale rohkem laekuma, võiks seda raha kasutada põllumeeste ja kalurite huvides ja nende jaoks kütuseaktsiisi langetada.

"Praegu on Eestis sinise kütuse aktsiis ligi sada eurot tuhande liitri kohta, samal ajal meie konkurentide Läti ja Leedu põllumeestele on see umbes kuuskümmend eurot. Siin seda ruumi kütuseaktsiisi langetamiseks on küll. Eriti oluline on see just praeguses olukorras, kus tootmiskulud on suurenenud, tootmissisendite hind tõusnud. See on tegelikult põllumeeste jaoks hästi oluline, et kasutataks kõiki võimalusi nende kulude kasvu ohjeldamiseks."