Kadri Liik: Putin tahab survestada läänt aruteludele, mitte sõdida Ukrainas

Foto: ERR

Sellist sõda Ukrainaga, nagu ameeriklased meile lubasid, polnud venelastel üldse plaanis, ütles välispoliitikaekspert Kadri Liik saates "Otse uudistemajast".

Liigi sõnul ei klapiks suurte ohvritega ofensiiv ja Ukraina okupeerimine kokku venelaste loogikaga.

Liik ei usu ka, et reaalse sõja ohust rääkivad ameeriklased on maailmale valetanud. "Pilt, mida nad nägid satelliitidel oligi selline, kuid selle (vägede koondamise Ukraina-Vene piirile - toim.) eesmärk polnud mitte minna sõtta, vaid raputada lääs mugavustsoonist välja ja alustada vestlusi näiteks relvakontrollimeetmetest ja Minski lepingute tulevikust. Venemaa tahab nendest rääkida võtmes, mis läänele tingimata ei meeldi. See oli nende eesmärk," ütles Liik.

Nüüd hakkame tema hinnangul nägema üksikuid pikki diplomaatilisi läbirääkimisi. Pinevust hakkab foonil olema pidevalt, ja küberrünnakud on osa sellest.

Samas ei välista Liik, et venelased võivad luua mingi piiratud sõjalise operatsiooni, mis parandaks veelgi venelaste läbirääkimiste positsiooni. "Need sõjalised operatsioonid tulevad järsku, üleöö. Tõenäoliselt õhulöökidega, soldateid nad Ukrainasse ei saada," ütles ta.

Lääs oli seni mugavustsoonis

"Läänele muidugi meeldiks elada 1990-ndate maailmas, kus julgeolekut korraldas Pariisi harta. Kardan, et see aeg on möödas. Pariisi harta klauslid kehtisid siis, kui olime üksmeelsed. Nüüd on selge, et Venemaa ei ole hakanud demokraatiaks. Euroopa on uuesti lõhestatud, sest Venemaa ja lääs näevad julgeolekuhuve täiesti erinevalt," rääkis Liik.

Kiiret muutust julgeolekukorraldusele aga oodata pole. "Ma ei usu, et on võimalik tulla kokku ühe laua taha ja leppida kokku uus korraldus. Asjad hakkavad adapteeruma kobamisi, sest maailm on liikuvuses: Hiina ja Venemaa on sellised liikuvad sihtmärgid. Julgeolekus hakatakse nüüd tasapisi adapteerima klausleid, mis ei päde enam," selgitas Liik.

"Minu meelest on tõsi, et Putin on tugeva eneseuhkusega inimene ja tal on taganeda raske, isegi kui asjad lähevad silmanähtavalt valesti. Nagu siis, kui lasti alla Malaisia lennuk, ei tunnistanud venelased muud kui nende ametlik versioon. Ukraina kriis on aga algusest lõpuni Putini looming. Siin ta krutib kuumust, kuidas talle sobib," rääkis Liik.

Saksamaa on põhimõttekindel liitlane

Liigi sõnul meelitab lääs end asjatult, kui arvab, et Putin korraldas väed Ukraina piiri äärde, et Euroopa liidrid tema juurde Moskvasse läbirääkimistele tuleksid. "Ma ei arva, et kohtumise saamine on talle eesmärk – see pole talle probleem. Arvame endast hästi, kui mõtleme, et pelgalt meiega kohtumise pärast ollakse nõus pöörasusi tegema. Putin tahtis muuta vestluste kvaliteeti, mitte lihtsalt saada vestlusi," selgitas Liik. "Suhtluse kasutamine auhinnana, mis on meil veres, ei toimi üldse. Venemaa on näidanud, et suudab tulla isolatsioonist välja ja kehtestada end mängijana maailmas, nagu ta tegi Süürias," lisas Liik.

Ka lääne ühtsus ei mängi Venemaale Liigi hinnangul mingit rolli. "Eestis kardetakse ekslikult, et äkki löövad Prantsusmaa ja Saksamaa vedelaks ja hakkavad Putiniga kokkumängu tegema. Tegelikult on nende riikide vaatepunkt palju põhimõttekindlam, kui Eestis arvatakse, teiseks pole neil pakkuda Venemaale midagi, mida too tahaks," ütles Liik.

"2014. aastal küll lootis Venemaa, et Saksa ärihuvid hakkavad mängima üle poliitikat, aga on vastupidi," kinnitas Liik. "Saksamaa võttis Krimmi annekteerimist väga tõsiselt, ja Saksa ärihuvid joonduvad poliitika järgi, mitte vastupidi. Saksamaale tehakse inglise- ja eestikeelses meedias väga liiga," sõnas Liik.

NATO hoiab Eesti turvalisust

Saatejuhi küsimusele, kas Putin tahab taastada Nõukogude Liitu, vastas Liik eitavalt. "Kremli peamine eesmärk praegu on sundida Ukrainat täitma Minski kokkuleppeid. Nõukogude Liitu venelased taastada ei taha, nad võivad tahta domineerida naaberriikide üle. Balti riigid nende plaanidesse ei kuulu, kuid kui tuleb järgmine Trumpi-sugune president, kes ütleb, et NATO on mõttetu, siis võib meie olukord palju muutuda. Praegu oleme Putini jaoks USA mõjusfääris," ütles Liik.

ERR palub vabandust, et tehnilistel põhjustel algab saate salvestus intervjuu teisest minutist.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: