Lisaks Tanel Kiigele valiti aseesimeesteks veel Vladimir Šokman ja Ismail Mirzojev.

Piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Nikolai Põdramägi, Markus Meier, Ly Michelson, Väino Land, Olev Raju, Andro Roos, Veronika Dolgoševa, Kirill Avdejev, Mirje Kikkas, Igor Abarenkov, Irina Panova.

Toots rääkis ERR-ile, et tema kutsus Tanel Kiike Tartusse juba enne kohalikke valimisi.

"Mina leian, et tema, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud ja on seotud tervishoiuministrina meie kliinikumiga, ja et nooremaid mehi ka Tartus oleks ja sellepärast mul on hea meel, et ta andis nüüd nõusoleku tulla. Ma tegin talle kohe ettepaneku, et ta ikka osaleks juhatuse töös aktiivselt. Ta oli sellega nõus. Rahvas teda usaldas ja mul on selle üle väga hea meel," sõnas Toots.

Pikalt Keskerakonna Tartu piirkonda juhtinud, praegune riigikogu liige Aadu Must ütles ERR-ile, et tema juhatusse sel korral ei kandideerinud, aga nimetas Tanel Kiige aseesimeheks valimist samuti heaks arenguks. "Kindlasti on hea areng," ütles Must.

"Mõni aasta tagasi me rääkisime sellest, et tuleb teha mõistlik, hästi ajastatud põlvkondade vahetus. Seda veel ei toimunud, aga see kindlasti toimub," lisas Must.

Tanel Kiik ütles kolmapäeval ERR-ile, et tema eesmärk Tartus on Tartu Keskerakonna organisatsiooni tugevdada ja anda oma panus ka Tartu linna arengusse. "Kindlasti minu eesmärk on toetada ja panustada erakonna arengusse ka riigikogu valimistel ja tagada see, et erakond teeb seal väärika tulemuse," lausus ta.

Keskerakonna Tartu piirkond on viimastel aastatel olnud tähelepanu all seoses sisemiste vastuoludega, kus ühel pool on olnud Aadu Must ja teisel pool Jaan Toots oma toetajatega. Ilmselt sisemiste vastuolude tõttu on kannatanud ka Keskerakonna toetus.

Viimastel riigikogu valimistel märtsis 2019 kogus Keskerakond üle Eesti toetust 23,1 protsenti, kuid Tartus 13,6 protsenti. Seda oli vähem ka kui 2015. aastal Tartus saadud 15,1 protsenti.

Viimastel kohalikel omavalitsuste volikogude valimistel sügisel 2021 sai Keskerakond kogu Eestis toetust 24,4 protsenti, Tartus aga vaid 8,2 protsenti. Seda oli oluliselt vähem kui 2017. aasta kohalikel valimistel, mil Tartus saadi 13,7 protsenti toetust.