Venemaa ja Valgevene ühisõppused Otsustavus Liidus 2022 nägid välja nagu harjutus enne suurt sõda Ukraina vastu.

"Nagu me näeme, võib Valgevene pakkuda oma territooriumi Vene vägede kogunemiseks, et siis edasi tungida Ukrainasse. Loomulikult Ukraina vastaks
sellele rünnakuga meie territooriumile. Kõige tõenäolisem vastus nende poolt oleks õhu- ja raketirünnakud ning kahurituli piiriäärsete territooriumite pihta. Samuti diversioonigruppide saatmine. Selle stsenaariumi raames siin praegu treenitaksegi. Tugevdatud on õhutõrjet, et vältida pommitamist ja raketirünnakuid meie territooriumi pihta. Territoriaalkaitse harjutab diversioonigruppide neutraliseerimist," kirjeldas Valgevene kaitseekspert Jahor Lebjadok.

Sõda aga oleks katastroof Valgevene välispoliitika jaoks.

"Probleem on selles, et me oleme jõudnud piirini, mida ületades ei saa me enam taastada varasemat olukorda. Kui eskaleerumine regioonis jätkub, tekib siin uus "raudne eesriie". Siis ei ole Valgevenel enam muid võimalusi kui valida, kummale poole jääda," kommenteeris rahvusvaheliste suhete nõukogu Minski Dialoog direktor Jevgeni Preiherman.

Tundub aga, et Aleksandr Lukašenko on juba valinud poole ja sõda selleks ei olnud üldse vaja.

"Ma olen skeptiline sõja võimalikkuse suhtes. Ma ei usu, et sõda tuleb. Ütlen seda ise Kiievis olles. Ta (Aleksandr Lukašenko) valis valdkonnad, kus ta kindlasti järele ei anna - selleks on poliitiline ja majanduslik iseseisvus. Sõjalises valdkonnas otsustas ta aga, et tuleb järeleandmisi teha, välispoliitikas samuti. Ta teeb seda meeleldi, sest ruumi ida ja lääne vahel laveerimiseks tal enam ei ole," rääkis analüütik Artjom Šraibman.

Ruum laveerimiseks kadus 2020. aastal pärast presidendivalimisi, mille tulemusi lääs ei tunnustanud.

"Te ise surusite meid Venemaa rüppe. Teie, "kollektiivne lääs", sekkusite meie siseasjadesse. Selle tulemusena olete surunud meid nurka ja panite meid igaveseks uskuma, et meie ainus liitlane maailmas on Vene Föderatsioon," kommenteeris Demokraatlike Jõudude Ümarlaua esimees Juri Voskressenski.

Kollektiivse lääne poole pöördus ka Valgevene välisminister Uladzimir Makei.

"Te võite kuulata neid (emigrante), kes asuvad Vilniuses või Varssavis. Kui te aga ei taha rääkida nendega, kes Valgevenes reaalselt asjade üle otsustavad, siis millisest teie välispoliitika efektiivsusest siin üldse rääkida?" sõnas ta.

Venemaa ja Valgevene ühisõppused Otsustavus Liidus 2022 läksid plaanipäraselt. Nädala pärast peab aga sama plaanipäraselt minema ka referendum uue Valgevene põhiseaduse üle.

Uus põhiseadus loob uue võimuorgani Valgevene Rahvakogu. See hakkab koosnema 1200 liikmest ning otsustama kõige tähtsamaid küsimusi. Nii võib rahvakogu määrata kohtunikke, tühistada valimistulemusi ja saata erru ka presidendi. Ilmselt uue presidendi, sest Aleksandr Lukašenko peaks asuma rahvakogu eesotsa.

"See skeem, millega Lukašenko vahetab ametikohta, ei pruugi olla jätkusuutlik. Me kõik nägime, mis juhtus Kasahstanis. Sellest rääkisid kõik eksperdid, mina kaasarvatud, et kaks võimukeskust süsteemis, mis on harjunud võimuvertikaaliga,
on väga habras. Ükskõik millise kriisi puhul, isegi väga sõnakuulelikul mantlipärijal võib tekkida kiusatus haarata endale kogu võim," rääkis Šraibman.

Praegu aga seda ohtu ei ole, sest uue põhiseaduse jõustumisel saab Aleksandr Lukašenkost automaatselt rahvakogu presiidiumi esimees, jäädes samal ajal ka presidendiks. Mis aga juhtub pärast 2025. aasta presidendivalimisi, kus Aleksandr Lukašenko on lubanud mitte osaleda?

"Ma arvan, et see on peamine stsenaarium. Vähemalt praegu, 2022. aasta veebruaris tundub, et ta ikkagi paneb presidendiameti maha. Kuid viimastel nädalatel kordab ta, et lahkub ametist ainult siis, kui olukord Valgevenes ja selle ümbruses on rahulik," selgitas Preiherman.

"See sõltub valgevenelastest. Kui me tahame, et ta läheks Valgevene Rahvakogu eesotsa, siis ta läheb. Kui me aga tahame teda näha presidendi ametipostil ka edaspidi, siis see on meie suveräänne õigus," ütles Voskressenski.

Pole aga mõtet tulevikku kohvipaksu pealt ennustada, tasub küsida otse allikast.

"Lubasite kunagi, et see jääb teie viimaseks presidendiametiajaks ning et 2025. aastal te panete ameti maha. Kas olete valmis ka täna neid sõnu kinnitama või millest see sõltub?" küsis ERR-i ajakirjanik Anton Aleksejev Lukašenkolt.

"Ma juba vastasin sellele küsimusele. Teie aga ärge valetage! Ma pole kunagi öelnud, millal ma ameti maha panen. Ma ütlesin, mis tingimustel ma seda teen. Kui kollektiivne lääs USA-ga eesotsas ei hoia enam Valgevenet sihikul ega organiseeri siin riigipööret nagu 2020. aastal, siis kõik läheb seadusepäraselt, puhtalt ja isegi varem, kui teie või nemad (USA) seda tahate. Kui te aga jälle hakkate meid ründama nagu 2020. aastal, jään ma igavesti presidendiks," vastas Lukašenko.