27. veebruaril toimub Valgevenes referendum uue põhiseaduse üle.

"Ma arvan, et selle referendumi peamine eesmärk on tagada maksimaalselt ennustatav võimu transiit. Äkitselt tekkinud Valgevene Rahvakogu idee on kindlustav mehhanism juhuks, kui olukord peaks kontrolli alt väljuma," rääkis mõttekoja Minski Dialoog direktor Jevgeni Preiherman.

Tema kasutatud sõna "transiit" tähendab Aleksandr Lukašenko võimu üleandmist järgmisele presidendile. Valgevene Rahvakogu on aga sätestatud uues põhiseaduse projektis kui kollektiivne võimuorgan kuninglike volitustega. Rahvakogu võib saata erru presidendi ja tühistada valimistulemusi.

"Rahvakogu saab kokku vähemalt kord aastas. Rahvakogu ei hakka survet avaldama ei presidendile, parlamendile ega valitsusele. Ta ainult valvab, et need võimuorganid ei pööraks kõrvale sotsiaalmajandusliku arengu teelt, mida me järgime juba 28 aastat," selgitas demokraatlike jõudude ümarlaua esimees Juri Voskressenski.

"Võib-olla ei ole uue põhiseaduse projekt ideaalne. Minu arvates ei ole maailmas
üldse ideaalseid põhiseadusi. Minu jaoks on aga ilmselge, et uus põhiseadus paneb aluse evolutsioonilisele arengule ja samuti tagab süsteemi, mis kaitseks riiki ja ühiskonda šokkide ja vapustuste eest," ütles Valgevene välisminister Uladzimir Makei.

Valgevene Rahvakogu esimehe post on juba reserveeritud Aleksandr Lukašenkole, kes 2020. aastal lubas, et ei kandideeri enam 2025. aastal presidendiks.