Eesti avaldas Ukraina suveräänsuse rikkumise pärast Venemaale oma pahameelt
Välisministeerium kutsus teisipäeval välja Venemaa saatkonna esindaja, kellele väljendati pahameelt seoses Vene presidendi Vladimir Putini otsusega tunnustada separatistlike Ukraina piirkondade iseseisvust ning saata neisse Venemaa sõjavägi.
Vene saatkonna ajutine asjur kutsuti välisministeeriumisse, kus talle tehti teatavaks, et Eesti mõistab hukka rahvusvahelise õiguse ja Ukraina suveräänsuse rikkumise, ütles välisministeeriumi pressiesindaja teisipäeva õhtul ERR-ile.
Venemaa saatkonna ajutise asjuri Sergei Nalobiniga kohtunud välisministeeriumi asekantsler Rein Tammsaar mõistis kohtumisel kõige karmimal võimalikul viisil hukka Venemaa "tunnustusavalduse" nn Donetski ja Luganski rahvavabariikidele ning Vene väeüksuste sisenemise sellele Ukraina territooriumile, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Tammsaar rõhutas, et Eesti hinnangul on tegu rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Pariisi harta ja Budapesti memorandumi räige rikkumisega. Venemaa samm on täielikus vastuolus Minski lepetega, mille eesmärgiks oli tagada rahu Ukraina idaosas.
Venemaa on konflikti osapoolena hoidunud Minski lepetega endale võetud kohustuste täitmisest juba aastaid ning uus Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu suunatud rünnak tähendab sisuliselt ühepoolset lepingutest väljumist Venemaa poolt, mis eskaleerib niigi pingelist julgeolekuolukorda veelgi, tõdes välisministeeriumi asekantsler.
Tammsaar rõhutas Venemaa esindajale, et Eesti koos Euroopa Liiduga vastab Venemaa tegevusele uute piiravate meetmetega, sealhulgas Venemaa poolt äsjatunnustatud piirkondade suhtes.
Venemaa jätkuva agressiooni korral on Euroopa Liit valmis rakendama ka lisameetmeid. Ühtlasi kinnitas Tammsaar, et Eesti toetab ka edaspidi Ukraina omariiklust ja territoriaalset terviklikkust igal võimalikul moel.
Putin teatas esmaspäeval, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana. Veidi hiljem allkirjastas Putin korralduse alustada seal "rahuvalve missiooni". Teisipäeval kiitis Vene parlament need otsused heaks.
Venemaale avaldasid teisipäeval oma pahameelt ka mitmed teised riigid.
Nii teatas Briti välisminister Liz Truss, et lasi ministeeriumil välja kutsuda Venemaa suursaadiku, et see selgitaks Moskva otsuseid.
I instructed the Permanent Under Secretary to summon the Russian Ambassador to explain Russia's violation of international law and disregard of Ukraine's sovereignty. ⁰⁰
— Liz Truss (@trussliz) February 22, 2022
We are imposing severe sanctions in response.
Sama teatas ka Leedu välisministeerium, mis väljendas kohale kutsutud Vene diplomaadile protesti tema riigi tegevuse pärast Ukrainas.
Today MFA Lithuania summoned a representative of the Russian Embassy & handed a note of protest over Russia's decision to recognize the non-government controlled areas of Donetsk&Luhansk oblasts of Ukraine as "independent states".
— Lithuania MFA (@LithuaniaMFA) February 22, 2022
Read the Press Release https://t.co/CV4cEFv7Xz pic.twitter.com/BDxdakjzZ4
Läti välisministeeriumi riigisekretär ütles kohale kutsutud Vene saatkonna asjurile, et Venemaa sammud on põhjustanud rahvusvahelises üldsuse laiaulatusliku hukkamõistu ning sellel on kaugele ulatuv mõju Venemaale.
❕State Secretary @andrispelss points out to Chargé d'Affaires a.i. of the Russian Embassy: "The steps taken by #Russia have sparked off a harsh and broad international condemnation and will have serious and long-term consequences for Russia."https://t.co/dR33zFYuOL pic.twitter.com/MnmCia2pfC
— Latvian MFA (@Latvian_MFA) February 22, 2022
Toimetaja: Mait Ots