Stoicescu: sõda on vältimatu ja Venemaa ei piirdu ilmselt Donbassiga
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescu hinnangul on Venemaa-Ukraina sõja süvenemine ilmselt vältimatu ning Venemaa ei piirdu vaid Donbassi endale võtmisega.
Stoicescu sõnul on Ukraina Venemaa vägedest praktiliselt ümber piiratud.
"Aga nüüd on stsenaarium juba selge ja ma arvan, et (Venemaa president Vladimir) Putin paneb kõik mängu, sest kaotus tähendaks ühtlasi tema lõppu. Ta nüüd tegi konkreetsemaks selle tunnustamise, öeldes, et see tähendab Donetski ja Luganski oblastite kogu territooriumit," lisas teadur.
Tema hinnangul on sõda vältimatu ning ilmselt algab see juba lähipäevil.
"Me ei saa siin kahjuks enam sellele loota, et sõjalist tegevust ei tule. Järgnevatel päevadel – millal täpselt, on raske öelda, aga arvan, et Putinil ei ole põhjust väga palju viivitada – liiguvad väed üle selle nn kontrolljoone. Ja arvan, et teisele poole kontrolljoont saadetakse kõigepealt nn separatistide üksusi, kes on siis n-ö vabastajad, kes peavad Donbassi territoriaalse terviklikkuse "taastama". Ja Vene väed jäävad Kremli väitel praegu okupeeritud aladele kui rahuvalvajad. Ja ma arvan, et nad liiguvad täpselt nii kaugele, kui neil lastakse minna," rääkis ta.
Stoicescu hinnangul astub Ukraina Venemaale vastu.
"Sõjaline kokkupõrge on vältimatu. Ukraina ei saa lihtsalt taanduda ja maha jätta kolme miljonit inimest, kes elab nendel praegu veel mitte okupeeritud aladel Donetski ja Luganski oblastis. Ja kui räägime sellest, et Venemaa tahab hõivata territooriumeid, siis tegelikult ju võetakse üle ka kolm miljonit inimest. Võib-olla osa põgeneb läände ülejäänud Ukraina aladele, aga suurem osa ei saa ju ära minna sealt nii kiiresti. Mis neist inimestest saab? Nad on ju Ukraina kodanikud," rääkis ta.
"Ja ma arvan, et Venemaa ei piirdu ainult Donbassiga. Nad ilmselt tahavad jõuda Dnepri äärde, et võtta oma kontrolli alla ka Põhja-Krimmi veekanal, mis on strateegilise tähtsusega Krimmi jaoks veevarustuseks, ja ühtlasi lõigata Ukraina ära Aasovi merelt. Nii et näeme, mis hakkab juhtuma järgmistel päevadel, aga kardan, et need saavad olema üsna verised võitlused," lisas teadur.
Tema hinnangul Venemaa ei püüdnudki diplomaatiaga olukorda lahendada. "Ma arvan küll, et Venemaa käitus nagu ehtne bütsantslik võim, kes esitas ultimaatumeid, ise avaldades mitte mingisugust valmidust omalt poolt kompromisse tegema ja vastu tulema. Ja need ettepanekud ehk ultimaatumid olid sellised, millele ei saagi muud öelda, kui ei," kommenteeris Stoicescu.
Läänel on võimalik tema hinnangul Venemaad peatada tõhusate sanktsioonidega.
"Peame mõistma, et sanktsioonid peavad olema mitte ainult karmid, vaid ka väga tõhusad. Ja nad peavad olema mitte ainult selle suunitlusega, et me nüüd karistame Venemaad üksnes selle eest, mida nad on Ukraina vastu teinud, vaid ka mõeldes tulevikule ja endale, enesekaitseks, et nõrgestada võimalikult palju Venemaad, et võtta Putinilt isu teisigi riike rünnata," ütles Stoicescu.
Ukraina territooriumist on praegu okupeeritud ligi seitse protsenti. 2014. aastal annekteeris Venemaa Krimmi ja Kremli toetatud separatistid okupeerisid riigi idaosas Luganski ja Donetski oblastitest umbes kolmandiku.
Venemaa on Ukraina piiri äärde koondanud hinnanguliselt ligi 190 000 sõjaväelasest koosneva väe. Osa üksustest paiknes Ukraina naabruses juba eelnevalt. Umbes 30 000 sõjaväelast paikneb seejuures Valgevenes ja on varustatud nii tankide, suurtükiväe kui ka õhujõudude ning mereväe toetusega.
Eri riikide luureandmete järgi on viimase nädala jooksul Vene väed liikunud Ukrainale veelgi lähemale, umbes 50 kilomeetri kaugusele piirist. Praeguseks on tulnud teateid, et Vene väed on juba liikunud ka isehakanud rahvavabariikide aladele.
Toimetaja: Merili Nael