Eesti valijaskond jaguneb konservatiivsuse-liberaalsuse teljel pooleks

Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti valijaskond jaguneb oma vaadetelt ja väärtustelt konservatiivsuse ja liberaalsuse teljel üsna täpselt pooleks, ning valijad liiguvad ühe erakonna juurest teise taha peamiselt nendes jaotuste sees, selgus ERR-i uudisteportaali veebisaatest.

Küsitlusfirma Kantar Emor uuringuekspert Aivar Voog rääkis, et liberaalsete vaadetega valijaid, kes toetavad Eesti 200, Reformierakonda, sotsiaaldemokraate või ka rohelisi on kokku 50 protsenti.

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja Isamaad toetab kokku umbes 30 protsenti valijatest, mis tähendab, et Keskerakonna toetuseks jääb 20 protsenti. Kui aga vaadata, et väärtushoiakute poolest on Keskerakonna toetajad väga konservatiivsed, peaaegu samade vaadetega kui EKRE toetajad, siis võib järeldada, et ka konservatiivset maailmavaadet toetab 50 protsenti, rääkis Voog.

Eksperdi sõnul lähendab ühte koalitsiooni kuulumine eri erakondade valijaid, nagu see toimus näiteks aastatel 2019–2020 Keskerakonna, EKRE ja Isamaaga. Valijate jaoks muutusid need erakonnad lähedasemaks, alternatiivseteks valikuteks, konservatiivide toetajatele on kõige lähem Keskerakond, selgitas Voog.

Samuti on juba varasemast teada, et EKRE toetajate teine valik on Isamaa. Kui näiteks EKRE retoorika muutub liiga radikaalseks, siis liiguvad mõned selle erakonna toetajad Isamaa taha, rääkis Voog. Ta pidas näiteks võimalikuks, et konservatiivsete vaadetega aktivisti Varro Vooglaiu hiljutised sõnavõtud on peletanud EKRE tagant mõningase hulga toetajaid.

Küll aga ei usu Voog, et suuremad valijate hulgad liiguks konservatiivide leerist liberaalide juurde või vastupidi.

Kui ajakirjanik Indrek Kiisler leidis saates, et Reformierakonna liidri, peaminister Kaja Kallase aktiivsus Ukraina ümber kujunenud kriisis võiks tuua osa Isamaa toetajaid Reformierakonda pooldama, siis Voog ei pidanud seda väga tõenäoliseks. "Neid on vähe järele jäänud, kes tuleksid üle. Kui Reformierakond ja Isamaa olid koos koalitsioonis, siis olid nende valijad samameelsed," rääkis Voog.

Saatejuht Urmet Kook tõi välja, et Isamaa ühe eelkäija Res Publica liidri Juhan Partsi ja Isamaa praeguse esimehe Helir-Valdor Seedri valijad on väga erinevad inimesed.

Samuti saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) uuel liidril Lauri Läänemetsal olema väga keeruline tuua EKRE taha liikunud endisi sotside valijaid uuesti SDE-d toetama, rääkis Voog. Pigem saavad sotsiaaldemokraadid oma toetust suurendada Eesti 200 või Reformierakonna arvelt, leidis ta.

Ukraina mõjutab Eesti sisepoliitikat

Saates tuli ka jutuks see, kuidas hakkab Venemaa rünnak Ukrainale mõjutama Eesti sisepoliitikat.

Urmet Kook tõi välja, et EKRE on seni olnud Ukraina teemadel suhteliselt vait, samas kui Keskerakonnas on paljud poliitikud esinenud ka Venemaa käitumist toetavate seisukohavõttudega.

Voog pidas Ukraina kriisi üheks teguriks, mis võib olla põhjustanud EKRE mõningase toetuse languse viimastel nädalatel, kuna erakond esineb peamiselt sisepoliitilistel teemadel, aga välispoliitilise kriisi tõttu saab sisepoliitika praegu vähem kajastust.

Kiisler leidis aga, et sõda Ukrainas annab toetust ka Keskerakonnale, kuna Oudekki Loone või Mihhail Stalnuhhini Moskva-meelsed sõnavõtud imponeerivad venekeelsetele valijatele, erakonna tähelepanu keskmes olek võib aga tuua ka laiemat toetust.

Kiisler tõi esile ka selle, et kui Venemaale kehtestatavad sanktsioonid või suhete halvenemine hakkab mõjutama Eesti majandust, siis võib ettevõtete seisma jäämine ning töökohtade kadu kajastuda ka erakondade toetuses.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: