Riik prooviks sõjapõgenikud kiiresti tööle aidata

Muu hulgas valmistab riik ette hanget soodsate elamiskohtade leidmiseks
Muu hulgas valmistab riik ette hanget soodsate elamiskohtade leidmiseks Autor/allikas: Argo Nurs

Kui Eestisse tuleb suurem hulk Ukraina sõjapõgenikke, loodab riik nad esimesel võimalusel tööle aidata, nii et inimesed siin ise hakkama saaksid. Samal ajal valmistatakse ette ka hanget soodsate elamiskohtade leidmiseks.

Seda, kui palju võib Eestisse jõuda sõja eest põgenevaid ukrainlasi, ei oska keegi öelda. Ka riigiasutustes keerlevad prognoosid mõne tuhande ja mõnekümne tuhande vahel. Kõik sõltub sellest, kui kaugele kriis areneb.

Sotsiaalkindlustusamet seab ennast valmis kuni 2000 varjupaigataotlejaks. Neile leitaks tühjalt seisvates hoonetes, muu hulgas endistes ühiselamutes ja hooldekodudes öömaja ning sisuliselt võtaks riik nad mõneks ajaks enda kostile.

Aga suuremal osal ukrainlastest on biomeetriline pass, mis lubab neil siin kuni 90 päeva ilma viisata olla. Ka viisa taotlemine pole raske. Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ütles, et ehkki inimesed võivad soovi korral varjupaika taotleda, ei pruugi see ka nende endi jaoks parim lahendus olla.

"Loodame ja soovime seda, et kui need inimesed siia tulevad, siis me saame neid aidata nii, et nad saavad oma eluga eelkõige ise hakkama," rääkis Mändmaa. "Et neil tekivad siin töövõimalused, majutusvõimalused ja et see kogukonna tugi, mis neil juba on ees, aitaks neil inimestel hakkama saada."

Siinsete ukrainlastega on riigiasutused juba mõnda aega tihedalt suhelnud. Neid võib vaja minna nii tõlkidena kui vaimse toe pakkumiseks. Vähemoluline pole ka nende kogemus, kuidas Eestis tööd ja elukohta leida.

Vabu töökohti on piisavalt

Vabadest töökohtadest Eestis Mändmaa sõnul puudust ei ole. "Nii et loodetavasti saavad need inimesed, kui nad on sunnitud siia kauemaks jääma, kiiresti endale võimaluse ka sissetuleku teenimiseks."

Eraldi tööbörsi riik ette ei valmista. Tööjõuvahendusettevõtteid on meil omajagu. "Hooajatööde periood alles tuleb," märkis kantsler. "Aga samas on meil vabu töökohti töötlevas tööstuses, neid on hulgi- ja jaekaubanduses. Ehk et päris suur hulk nendest töökohtadest on sellised, kus ettevalmistus inimeste tööle hakkamiseks ei ole niivõrd mahukas."

Küll viitas Mändmaa, et võib-olla tuleb sõja eest põgenevate inimeste huvides mõnda seadust või määrust muuta.

"Et teha see tööturule jõudmine kiiremaks. Sellega praegu meil erinevate ministeeriumite juristid tegelevad, et need skeemid läbi vaadata," lisas kantsler.

Samal ajal koob riik ka turvavõrku, et aidata inimesi, kes veel tööd leidnud pole või kes muul põhjusel raskustesse satuvad. Tarvidusel võivad riik ning omavalitsused ka toiduabi pakkuda.

Raamhange soodsamaks elamispinnaks

Sotsiaalkortereidki on omavalitsustel pisut, kuid taas rõhutab Mändmaa, et esmajoones võiks inimesed ise või väikese toe najal toime tulla.

"Näiteks majutuskohtade osas oleme me teinud väikese eeluuringu kohalike majutusettevõtetega üle Eesti, et kus oleks vabu kohti, et me saaksime selle informatsiooni anda saabujatele, kellel ei ole kohapeal tuge ja kes võivad erakordsetes oludes seda majutamist vajada," rääkis Mändmaa.

"Praegu me kaardistame, kui palju on selliseid kohti, kus saaks ööbida mitte letihinnaga, vaid kus saaks vastastikuse kokkuleppe, et majutusasutused saaks mingisuguse tulu ja samas inimene ei peaks maksma hingehinda," lisas kantsler.

Mändmaa loodab, et paari nädala pärast on pilt sellest, kui paljudele inimestele ja mis hinnaga õnnestuks öömaja tagada, oluliselt selgem.

"Kohe peaks välja minema ka raamhange, kus saab ametlikult eelkokkuleppe erinevate teenuseosutajatega sõlmida," sõnas Mändmaa.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: