Plaani järgi peaks Eesti koos teiste Balti riikidega end Venemaa elektrisüsteemist lahti ja Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga kokku ühendama 2025. aasta lõpus ning kuigi poliitiline olukord on ülikeeruline ja ennustamatu, pole praegu plaanis tähtaega ettepoole tõsta, lausus Veskimägi.

"Tänases plaanis me töötame 2025. aasta lõpu vaates, tänases plaanis me ei näe Eesti ja Balti riikide poolt vajadust ise seda forsseerida. Aga oleme päev-päevalt rohkem valmis, et kui teine osapool (Venemaa – toim.) peaks meid eraldama, et saada selle olukorraga hästi hakkama," lausus Veskimägi.

Venemaa elektrisüsteemiga ühenduses olemist on viimased 10 aastat nähtud riskina ja sellest eraldamiseks tehakse iga päev tööd, lisas ta.

"See töö, mida oleme teinud ja mis täna täiskäigul toimumas, on nii elektrisüsteemi juhtimise võimekuse, ülekandevõimekuste kui süsteemiteenuste võimekuste osas. Iga päev, mis viib 2025 lõpule lähemale, meie võimekust süsteemi opereerida kasvatab. Aga kindlasti on see juba täna sealmaal, et suudame saada hakkama ka ilma sünkroontööta Venemaaga," lausus Veskimägi.

"Mis kõige olulisem – viimaste kuude jooksul oleme saavutanud nii tehnilise kui juriidilise võimekuse ja valmisoleku sisuliselt tundide jooksul lülitada end sünkroontööst Venemaa elektrisüsteemiga sünkroontöösse Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga," lisas ta.

See aga ei tähenda, et plaan oleks varem end Venemaast lahti ühendada. Peamine põhjus on rahas: päevapealt lahtiühendamine tähendaks elektrisüsteemis vajaliku inertsi hoidmiseks erakorralisi lahendusi. Koos Venemaa ja Valgevene süsteemioperaatoritega hoitakse praegu Baltimaade elektrisüsteemis vajalikku sagedust. 

"Kui me peaksime täna sünkroontöösse minema Mandri-Euroopaga, siis kui meil pole veel sünkroonkompensaatorid valmis, tuleks kasutada erakorralisi lahendusi, mis tähendavad täiendavat kulu, mida me ei taha ühiskonnale teha ja seetõttu erakorraliselt sünkroonühendust Mandri-Euroopaga ei vaata ja töötame Venemaaga nii kaua, kui see vähegi võimalik on," lausus Veskimägi.

Täiendava kulu all pidas Veskimägi silmas seda, et seni, kuni vajalikud sünkroonkompensaatorid pole valmis, tuleb elektrisüsteemis iseseisvalt pinge hoidmiseks kasutada Narva elektrijaamu.

"See tähendab nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus, et peame mingid elektrijaamad hoidma kogu aeg töös vaatamata sellele, milline on nende jaamade turupõhine opereerimine, et tagada süsteemis vajalik inerts. Kui saame sünkroonkompensaatorid valmis, siis saame nendega tagada elektrisüsteemi jaoks vajaliku inertsi palju odavamalt, kui hoides Narva elektrijaamu töös inertsi tagamiseks," lausus Veskimägi.

Siemens Energy on Eleringi tellimusel praegu ehitamas kolme elektrisüsteemide sagedusstabiilsust tagavat sünkroonkompensaatorit. Esimene neist valmib järgmisel aastal, ülejäänud kaks 2024. aastal. Lisaks on pooleli elektriliinide rekonstrueerimine Narvast üle Tartu Valgasse.

Kuigi kõik vajalik on põhimõtteliselt olemas ning Venemaa elektrisüstemist saaks end lahti ühendada nagu tehti mõni kuu tagasi Ukraina elektrisüsteemiga, siis nii kaua, kui Vene pool end ootamatult lahti ei ühenda, pole mõtet ka ise seda teha, märkis Veskimägi.

"Iga täiendav päev annab meile suurema võimekuse ja kindlustunde. Elektrisüsteemis peab olema see absoluutselt kindel, et igal juhul tuled jäävad põlema. Me täna ei soovi lõpetada sünkroontööd Vene elektrisüsteemiga varem kui 2025 lõpp. Kui see aga peaks katkema, oleme selleks valmis, et saada hakkama," ütles ta.

Vene elektri osa on juba praegu marginaalne

Venemaa katkestas ööl vastu laupäeva elektritarned Soome, teatas Soome elektrisüsteemihaldur Fingrid. Veskimägi sõnul pole selle Baltikumi varustuskindluse jaoks mingit mõju, mõnevõrra võib see mõjutada Soome varustuskindlust.

"Aga nagu Soome süsteemihaldur teatas, Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor alustab septembris, see on 1600 megavatti, mis Vene elektri kindlasti asendab. Selge on see, et Soomes on väga palju tuulevõimsusi lisandumas. Uued võimsused peaksid selle Vene elektrivoo asendama," lausus Veskimägi.

Euroopa elektrisüsteemi mahtusid vaadates on Vene elektri osakaal marginaalne, märkis ta.

"1300 megavatti, mis läbi Soome Venemaa ühenduse on sisse tulnud, see on Euroopas kaduvväike osa. Aastaid nägime, et Venemaalt tuli meile kuskil 2000 megavatti sisse. Seda pole enam aastaid ja hetkel võiks tulla 300 megavatti: 150 megavatti Kaliningradist, 150 megavatti Mandri-Venemaast ja Valgevenest. 1. maist alates enam venelased ei müü sealt nagunii," ütles Veskimägi.

Kokkuvõttes ei mõjuta Vene elektri kadumine Soomest meie piirkonna pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning seega ei tohiks ka mõju hinnale olla suur, nentis ta. "Me oleme regioonis arvestanud sellega, et varem või hiljem kaob elektrikaubandus Venemaaga ära nagunii," ütles Veskimägi.