Herem ja Mikser: edasine sõltub Ukraina vastupanu püsimisest

Foto: ERR

Kaitseväe juhataja Martin Herem ja Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser rääkisid "Esimeses stuudios", et Venemaa rünnak Ukrainas on alles alguses ning see ei ole läinud Venemaale plaanipäraselt, kuid edasine sõltub Ukraina vastupanu püsimisest.

Heremi sõnul on Venemaa sõjategevuse käigust Ukrainas näha, et see ei ole läinud plaanipäraselt ning väed pole jõudnud nii kaugele, kui Venemaa algselt ootas. "Kui võtta Venemaa praegu deklareeritud eesmärk – demilitariseerimine, denatsifitseerimine, siis valitsuse vahetus praegusel hetkel muutub aina ebatõenäolisemaks. Mulle tundub, et kogu Ukraina praegune valitsus on aina populaarsem. Ja relvajõududele ka ei saa öelda, et oleks märkimisväärset kahju tehtud, seda enam, relvaabi tuleb aina juurde," rääkis ta.

Ukraina üllatas Venemaad juba 2014. aastal ja vahepealsel ajal on rahvuslik vaim kujunenud tugevamaks, ütles Mikser. "Miks Venemaa sellest nii üllatunud peaks olema on isegi raske öelda. Kui Putinit peeti pikalt ikkagi šovinistiks ja revanšistiks, aga ikkagi ratsionaalseks, arvestavaks, analüütiliseks juhiks, siis viimastel nädalatel ma arvan, et see kuvand on väga tugevasti murenenud ja väga selgelt on tegemist valearvestusega. Paraku sellel valearvestusel on Venemaa jaoks traagilised tagajärjed ja Ukraina jaoks traagilised tagajärjed," ütles Mikser.

Mikseri sõnul on šokk tabanud ka Lääne-Euroopat, kes olid tuttavad küll luurehinnangutega, kuid keeldusid kõige halvemat uskumast.

"Nad võitlevad oma riigi püsimise eest ja saavad aru, et kui see sõda kaotatakse, siis Ukraina riik, rahvuslik eneseteadvus, mis on üles ehitatud, on läinud väga pikaks ajaks, kui mitte igaveseks. Nii nagu oleme näinud rahvaid sõdimas oma kestmise eest, siis tegelikult ei ole kuskile taganeda," ütles Mikser.

Heremi sõnul pole Venemaa viinud Ukraina lähedale piisavalt vägesid, et riigist jagu saada. "Aga täna on alles kolmas päev. Tänane päev on olnud ukrainlastele kahtlemata edukas, nad on hoidnud seda joont, mis oli eile, seal väga suuri muudatusi ei ole. Aga see on alles algus," ütles ta.

Herem märkis, et kuluvad nii laskemoon kui inimesed ning edasist on raske prognoosida. Ukrainlaste pühendumus on tema sõnul aga muljetavaldav.

Kui Kiiev peaks langema, siis Heremi hinnangul ei tähenda see Ukraina langemist. "Kiievit on väga raske ära võtta lõpuni, aga Kiievi langemine, sisse piiramine ei tähenda mitte midagi," ütles ta.

Mikser sõnas, et võitlus linna pärast ei ole sama, mis tühja territooriumi hõivamine. "Kui Ukraina vastupanu ei murdu – ja pole märke, et see võiks murduda – siis linna kvartali kaupa hõivamine, oma kontrolli all hoidmine, olukorras, kus ka tsiviilisikutel on kodus relvad ja meeles vastupanu, see saab olema väga-väga pikka ja verine ettevõtmine, ka Putini jaoks. Sõja tulemus otsustatakse vaimses, emotsionaalses ja psühholoogilises võitluses," ütles ta.

Kui võitlus kestab kaua ja ohvreid saab olema palju, siis peab ka Venemaa rahvas küsima endalt, miks seda sõda peetakse ja kes on süüdi. "Ma arvan, et see on Putini üks suurimaid hirme. Ja teine hirm kindlasti on tal tegelikult hirm mingisuguse paleepöörde eest, seda peegeldab ka tema julgeolekunõukogu istungi paranoiline soov teha kõigist oma lähimatest abilistest, võitluskaaslastest kaassüüdlased," ütles Mikser.

Saksamaa otsus võimaldada relvatarned Ukrainasse on positiivne, kuid nüüd on vaja ka, et relvad sinna kohale jõuaks, millega kaasnevad omad logistilised probleemid, ütles Mikser.

Herem märkis, et olenemata sellest, kuidas sõda lõppeb, ei lähe Eesti ega Euroopa jaoks midagi paremaks. "Putin on nüüd selle sammu teinud. See on samm, millest oleme rääkinud pikka aega ja paljud ei ole seda uskunud. Kas ta võib järgmine kord veel teha – no näeme," ütles ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: