Tema hinnangul elab Vene ühiskond praegused järsud hinnatõusud vähemalt lühiajaliselt üle. "Venemaa vastupanuvõime hoopis teine kui Läänes, kus inimesed tulevad tänavatele juba siis, kui kaks päeva pole olnud sooja vett," rääkis Tiido esmaspäeval ETV saates Ukraina stuudio. "Mõnda aega peavad nad vastu," lisas ta.

"Selleks ongi kasulik, kui Venemaa majanduses tekivad [sanktsioonide tõttu] üha uued raskused, näiteks eriti tehnoloogiasiiretes. Kui majandus ja elatustase lähevad veel allapoole, siis võib-olla kusagil tekib kriitiline punkt," arutles Tiido.

Tema hinnangul võib rahulolematuse laine vallanduda ka keskklassist, kuid tõenäolisemalt toob muutuse väga rikaste inimeste pahameel, sest rahvarahutused suudab Vene politsei maha suruda.

"Ma arvan, et Venemaa puhul on repressiivmehhanism nii välja töötatud, et niisama lihtsalt seda ei muuda. Pigem võib loota sellele, et eliidis tekivad mõrad, nagu on juba tekkinud. Mõned oligarhid juba võtavad sõna sõja vastu. Kui seal tekib mõranemine ja kui see kandub edasi jõustruktuuridesse…" rääkis Tiido.

Ta rääkis ka sellest, et Euroopas koostatakse juba registreid või katalooge Vene rikaste kodanike varadest Euroopas. Kui külmutatakse nende pangakontode või kinnisvara kasutamine, siis võib see ühiskonnakiht väga rahulolematuks muutuda, tõdes Tiido.

"Miks Putinil on Rosgvardija (rahvuskaart) – just seepärast, et see on tema otsealluvuses juhuks kui armee või siseministeerium ei kuuletu. Siis on vähemalt tema kaitseks see 340 000 meest. See võib tähendada ka üsna konfliktset olukorda ja meie jaoks ei ole see kindlasti hea, kui Venemaa läheb ka sisepoliitiliselt täiesti käest ära," tõdes Tiido.

Eesti eksdiplomaat meenutas ka seda, et paljud Venemaale kehtestatud sanktsioonid on pika vinnaga ja nende mõjuma hakkamine võtab aega. "Paneksin siia ka tehnoloogilised sanktsioonid. Kui Taiwan teatas, et ei saada enam Venemaale kiipe, millest 90 protsenti toodetakse Taiwanil, siis sellel võib olla üsna valus mõju," märkis ta.

Endine diplomaat tõdes ka, et president Vladimir Putin ei pruugi teada riigis tegelikult toimuvast, kuna talle vahendatakse valikulist infot.