Eesti majandus kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti ning neljandas kvartalis aasta varasema perioodiga võrreldes 8,6 protsenti, teatas statistikaamet.
Võrreldes 2019. aastaga kasvas majandus 5,2 protsenti, ületades seega ka koroonaeelse taseme.
Jooksevhindades moodustas Eesti SKP neljandas kvartalis 8,7 miljardit eurot.
Möödunud aasta viimases kvartalis püsis statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul kiire majanduskasv: "Kasv oli küll endiselt laiapõhjaline, aga mitmele tegevusalale jättis oma jälje kiire hinnatõus."
Kasvu vedas koroonaeelsele tasemele jõudnud töötlev tööstus. Majandusele lisasid hoogu ka info ja side, veondus ja laondus ning kutse-, teadus- ja tehnikategevus.
Väga kiire kasv jätkus veel koroonast räsitud majutuses ja toitlustuses.
Peamisteks majandust pidurdavateks tegevusaladeks olid aga hinnatõusu tõttu kaubanduse ja põllumajanduse sektorid.
Energeetikasektor püsis hindade kasvust hoolimata 2020. aasta sama perioodi tasemel.
Müürsepp selgitas, et hinnamuutust sai tunda ka eratarbimine, mis suurenes 6,9 protsenti. "Tegemist oli kiire kasvuga, aga see oli tunduvalt aeglasem kui varasematel perioodidel. Märgata oli piirangute vähendamise mõju. Enim kasvasid inimeste kulutused restoranides ja hotellides, sidele ning rõivastele ja jalatsitele, samuti väljaminekud transpordile, tervishoiule ning vabale ajale ja kultuurile," lisas analüütik.
Investeeringud langesid samas 38,4 protsenti, kuid selle põhjus oli ebatavaliselt kõrge võrdlusbaas. Valdavalt tuli langus ettevõtete investeeringutest arvutitarkvaradesse ja andmebaasidesse (–93,9 protsenti).
Vähenesid ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (–12,6 protsenti). Seevastu kasvasid peamiselt ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (36,2 protsenti) ja muudesse masinatesse ning seadmetesse ja kaitseotstarbelisse põhivarasse (12,4 protsenti).
Eksport kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 22,6 protsenti, eelkõige litsentsitasude müügi ja transporditeenuste mõjul. Langus arvutiteenuste sisseostus tõi kaasa impordi vähenemise (–2,6 protsenti). Lisaks panustasid väliskaubandusse oluliselt toornafta ja maagaasi, elektrienergia, puit- ja korktoodete kaubandus ning reisiteenuste vahendamine.