Kristi Raik: Ukrainale tuleb anda EL-i kandidaatriigi staatus
Kui veel mõni aeg tagasi seati mõnes Lääne-Euroopa pealinnas Venemaa huvid kõrgemale Ukraina Euroopa-püüdlustest, on olukord nüüd suhtumises muutunud ja Ukrainale tuleks anda kandidaatriigi staatus, ütles Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik "Terevisioonis".
"Teema on selline, mille üle EL-is on juba aastaid arutatud. Kui 2004. aastal oli oranž revolutsioon, juba siis pidanuks Ukrainale kandidaatriigi staatuse andma. 18 aastat on korduvalt vaieldud ja pole üksmeelele jõutud. Nüüd on dramaatilised muutused toimunud, et võiks otsuse teha," rääkis Raik.
Välispoliitika instituudi juhi sõnul käib jutt Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmisest esialgu.
"Eesti teab omast käest, kui pikk protsess liitumisläbirääkimistelt täisliikme staatuseni on. EL saab pakkuda eristaatust või perspektiivi, mida ukrainlased praegu vajavad. See oleks neile sümboolselt ja moraalselt tähtis."
Ta lisas, et EL-i seadusandlus on mahukas ning vaevalt Ukraina praegu tahab ja saab hakata EL-i põllumajanduse või kalanduse reeglite üle läbi rääkima.
"Praegu on oluline see, mida saame kohe pakkuda, et nad tunneks, et kuuluvad Euroopa perre. Retoorikas on EL-is seisukohad muutunud, aga nüüd on vaja midagi konkreetset teha, et veenda ukrainlasi, et Euroopa positsioon on muutunud."
Miks Ukraina EL-i püüdlused on nii pikalt veninud, seletas Raik erinevate põhjustega.
"Ukrainal endal on olnud palju kodutööd teha – kõik need kriteeriumid täita. Ka on EL-is liikmesriike, kes pärast suurt idalaienemist, kuhu olime kaasatud ka meie, suhtuvad ettevaatlikult edasise laienemise plaanidesse. Kardetakse, et EL ei suuda veel ära seedida üht suurt liikmesriiki, kes on veidi teistsugune."
Kolmas faktor on Raiki sõnul geopoliitika, ehkki seda nii avalikult välja ei öelda.
"Pärast oranži revolutsiooni räägiti Lääne-Euroopa pealinnades, et ei maksa Venemaad ärritada. EL pole olnud ise valmis kohtlema Ukrainat kui täielikult suveräänset riiki ja on mõeldud Venemaa huvide peale. Mõned on öelnud, et need on lausa legitiimsed huvid. Nüüd on see suhtumine õnneks muutumas."
Lõppkokkuvõttes on Ukrainale EL-i perspektiivi andmine 27 liikmesriigi teha.
"Kuigi nende aastate jooksul on arutatud liitumise perspektiivi üle üsna viljatult, on EL-i ja Ukraina suhted muutunud tihedamaks. See on esimene kord, kus Euroopas on tunnetatud, et Ukraina võitleb meie kõigi eest. Kaitseb meid Venemaa eest. Ja see loob teistsuguse olukorra."
Raik lisas, et suur muutus on ka see, et EL on valmis sõjalist abi Ukrainale andma.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas esmaspäeval ametliku taotluse Ukraina Euroopa Liiduga liitumiseks.
Toimetaja: Urmet Kook