Valge Maja välja kuulutatud uued sanktsioonid keelavad spetsiifiliste rafineerimistehnoloogiate ekspordi, muutes Venemaa jaoks raskemaks oma naftatöötlemistehaste moderniseerimise. Samuti seatakse piirangud Vene relvaettevõtetele tarnitavale tehnoloogiale.

Valge Maja kehtestas ulatuslikud ekspordipiirangud ka Valgevenele, mis on sarnased eelmisel kuul Venemaale rakendatud piirangutega, hoida ära keerulise tehnoloogia ja tarkvara jõudmine Vene kaitse-, kosmose- ja merendussektorisse Valgevene kaudu.

"USA astub samme, et võtta Valgevene vastutusele [Vene president Vladimir] Putini sissetungi võimaldamise eest Ukrainasse, nõrgestada Venemaa kaitsesektorit ja selle sõjalist jõudu aastateks, võttes sihikule Venemaa kõige olulisemad rikkuse allikad," teatas Valge Maja. Lisaks teatas USA president ka Vene lennufirmadele USA õhuruumi sisenemise keelu kehtestamisest.

Varem oli juba Euroopa Liit teatanud uutest sanktsioonidest Valgevene, keelustades sisuliselt ligi 70 protsenti selle riigi koguekspordist EL-i.

USA on järjekindlalt suurendanud Moskva-vastaseid sanktsioone pärast seda, kui Putin alustas 24. veebruaril sissetungi Ukrainasse. Valgevene on lubanud Vene vägedel kasutada oma territooriumi rünnaku peatuspaigana.

USA ekspordikontrolli jälgiv kaubandusministeerium teatas, et kaubanduse musta nimekirja lisatakse üksused, millel on sidemed Venemaa ja Valgevene sõja- ja kaitsesektoriga, muutes nende jaoks USA tehnoloogiaimpordi vastuvõtmise palju raskemaks.

Üksikasjalikus dokumendis uute Valgevene piirangute kohta teatas USA, et lubab mobiiltelefonide ja tarkvara müüki Valgevene tarbijatele, kuid mitte president Aleksandr Lukašenko administratsioonile, tema luurepersonalile, Valgevene sõjaväele ega ka riigimeedia esindajatele.

USA välisministeerium kehtestab sanktsioonid ka 22 Venemaa kaitsega seotud üksuse, sealhulgas riigi sõjaväe jaoks lahingulennukeid ja rakette tootvate ettevõtete suhtes, et "edaspidi piirata Putini sõjamasinat", teatas Valge Maja.

Kui välja arvata mõned meetmed, mis on suunatud Venemaa riiklikule gaasiettevõttele Gazprom, on USA presidendi Joe Bideni administratsioon suures osas hoidunud Venemaa energiasektorile sanktsioonide kehtestamisest, olles mures, et sellised meetmed võivad tõsta niigi kõrgeid energiahindu.