150 dollarit naftabarrelist tähendaks Eestis kaheeurost bensiinihinda

Mootorikütuste hinnad 1. märtsil 2022
Mootorikütuste hinnad 1. märtsil 2022 Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kui Brenti toornafta hind tõuseb 150 dollarini barreli kohta ja jääb sinna mõneks ajaks, tõusevad Eesti tanklates ilmselt mootoribensiini 95 hinnad üle kahe eurot liitri kohta, ütles ERR-ile Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

Kolmapäeva hommikul tõusis Brenti toornafta hind kuus protsenti 111 dollarile barrelist ning päeva edenedes jätkas hind tõusu, tõustes vahepeal 113 dollari juurde.

Toornafta hinnatõusule lisaks avaldab Eestis bensiini hinnale mõju ka piirkonna kütusetootjate soov asendada Vene nafta kallima Põhjamere naftaga, ütles Raamat ERR-ile. "See toob kaasa nii kallima toote kui ka suuremad logistikakulud. Samuti võib eeldada, et ka rafineerimistehastes tuleb teha konfiguratsioone, mis on samuti kulukad," lausus Raamat.

Raamatu sõnul panustab osa analüütikuid praegu sellele, et Brenti nafta jõuab ühel hetkel 150 dollarini barrelist.

"Kui Brenti toornafta hind tõuseb 150 dollarini barreli kohta ja leiab seal uue tasakaalupunkti, siis näeme Eesti tanklates ilmselt ära ka mootoribensiini 95 hinnad, mis ületavad kaks eurot liitri kohta. Osa analüütikuid sellist hinda ka ette näevad," lausus Raamat.

Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnul pakub osa analüütikuid, et naftabarreli hind võib tõusta lähipäeval 125 dollari juurde. Võrreldes eelmise nädalaga on ka valmistoodangu hinnad järsult kasvanud – kõige suurem, 15-protsendine hinnatõus on olnud diislikütusel, märkis ta.

"Tänaste sisseostuhindade juures ei ole mootoribensiini 95 jaehinna kahe euro tasemeni jõudmine veel reaalne, kuid kui maailmaturu hinnad peaksid veel 20 kuni 25 protsenti tõusma, siis on see võimalik," lausus Sassi.

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste märkis, et hinnatase kaks eurot liitri eest jääb praegu veel üsna kaugele.

"Ei usu, et lähiajal me nii suurt hinnakasvu näeme. Oluline on aga silmas pidada, et bensiin ja diislikütus on kaup, mille hind kujuneb eraldi börsinoteeringuga konkreetsel börsipäeval arvestades ka euro/dollari kurssi ja kõiki muid mõjureid. Kui toorme hind jätkab tõusu, on paratamatu, et see avaldub mingil hetkel ka jaehinnas," lausus ta.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel lisas, et juba enne Venemaa rünnakut arvestati, et sõjaline konflikt lisab barreli hinnale 10 kuni 15 dollarit.

"Hetkel on see saanud lisa, sest Venemaa päritolu naftat lihtsalt ei taheta vastu võtta. Nafta ei lähe kaubaks isegi turuhinna suhtes ajaloo suurima allahindlusega. Hetkel näib olevat vähemalt kaks kolmandikku Venemaaga seotud naftaärist olevat sõna otseses mõttes peatunud," märkis ta

Koppeli sõnul on nafta hinna tõus loomulik, kui viis protsenti igapäevasest tarbimisest nii kiiresti turult eemaldub.

"Nafta hind on väga mitteelastne, mis tähendab, et juba natuke pakkumise vähenemist võib tähendada suurt hinnatõusu. Paraku arvestades segadust ja selle mastaapi, ei ole tõesti välistatud ka praegusest tasemest kõrgemad hinnad," lausus ta.

IEA abinõud pole seni aidanud, OPEC+ koguneb

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas teisipäeval, et võtab kasutusele erakorralised naftavarud. USA ja teised suured tööstusriigid leppisid kokku, et võtavad oma varudest kasutusele 60 miljonit barrelit naftat.

Turge see uudis ei rahustanud, märkis Raamat. Pigem tekitas hinnasurvet uudis, et kõnelused Iraani naftaembargo lõppemiseks takerdusid, sest lootus oli, et Iraan suudab kiiresti pool miljonit barrelit turule tuua.

"Kolmapäeval kogunev OPEC+ naftakartell on seega üpris suures kahvlis – ühelt poolt ajab hinna üles täna pigem segadus turul ja niinimetatud fundamentaalid pole nii tugevalt muutunud. Kuna täna on turgudel rohkelt emotsioone ja hirme, siis pole kindel, kuhupoole liiguks hind, kui OPEC+ ka senist lähenemist muudaks," lausus Raamat.

Sassi sõnul võivad IEA meetmed hinnatõusus pidurdada, kuid OPEC+ kangekaelsus mitte suurendada tootmist vähendab nende meetmete mõju.

"Venemaa osa OPEC+ riikide naftatootmise mahust on üle 20 protsendi. Venemaa naftast 60 protsenti impordib Euroopa ja 30 protsenti Hiina. Kahjuks on nafta puhul tegu maavaraga, mis asub kindlates maardlates ja teatud riikides, mistõttu on selle asendamine ääretult keeruline," lausus Sassi.

Koppel aga leidis, et IEA poolt koordineeritud varude turule paiskamine ei tähendanud sisuliselt midagi.

"Pakkumist on vaja suurendada. Seda viisil, mis oleks püsiv. See on aga keeruline. Nimelt on turul tekkinud kahtlus, et OPEC-i võime tootmist suurendada pole piisav," nentis ta.

Sülluste pakkus, et tõenäoliselt jätkub Brenti toornafta hinnaliikumine veel mõnda aega suure volatiilsusega.

"Sõda Ukrainas on muutnud kütusehinna sisuliselt prognoosimatuks ning täna on väga keeruline öelda, millised abinõud suudaksid hinna stabiliseerida. Olukord muutub päevadega," lausus ta.

Vene naftale pole ostjaid

Raamat ütles, et Venemaa on maailma suurim naftaeksportija ja kuigi ametlikult ei ole toornaftale ekspordiembargot seatud, siis sisuliselt ei ole täna turul ostjaid, kellel oleks huvi Vene nafta vastu.

"Ja isegi kui oleks ostjaid, siis enamus suuri laevafirmasid ei luba oma tankeritesse Vene naftat laadida. Samuti ei rahasta pangad enam Vene nafta ostmist. Seega toimivad täna sisuliselt juba de facto sanktsioonid Vene naftale – see kõik suurendab aga ebakindlust ja tõstab hinda," lausus Raamat.

"Paljudel rafineerimistehastel on soov vähendada Venemaa päritolu nafta kasutamist ja asendada see teiste allikatega. See omakorda mõjutab kütuse hinda, sest alternatiivsete naftatarnijate kasutamine tähendab laovarude vähenemist ja kulukamat tarnet," märkis Sassi.

Koppel nimetas olukorda isetekkeliseks embargoks. "Kuigi vastavaid sanktsioone pole kehtestatud, siis ostjad lihtsalt keelduvad Venemaa naftast ning rafineerimistehased on asunud otsima alternatiivseid varustajaid. Tegemist on faktiliselt isetekkelise ja mitteametliku embargoga," märkis ta.

Tarnetega probleeme pole

Sülluste ütles, et kütusetarned toimivad tavapäraselt ning muretsemiseks põhjust pole.

"Neste rafineerimistehased ja Neste Eesti tanklad töötavad tavapäraselt ja meie eesmärk on tagada oma toodete tarnimine igas olukorras. Ei ole mingit põhjust muretsemiseks," lausus ta.

Sülluste sõnul on Neste asendanud Venemaa naftat teiste turgude toornaftaga, näiteks Põhjamere naftaga. "Jälgime tähelepanelikult olukorda ja sanktsioonide kujunemist ning valmistume juba praegu erinevateks lahendusteks hangetel, tootmisel ja logistikas," ütles ta.

Mart Raamat lausus, et kütusetarned Eestisse on jätkunud tõrgeteta, samuti on riigil olemas suures mahus varusid, mida on võimalik turule tarneraskuste korral tuua. "Riske kütusevarustusele sektor ette ei näe," ütles ta.

Circle K-st, mis ei müü Venemaal ega Valgevenes toodetud mootoribensiine ega diislikütust, kinnitati samuti, et kütusetarned toimuvad häireteta.

Eesti varude keskus (EVK) teatas kolmapäeval, et plaanib anda Eesti riigi kütusevarust turule 5000 tonni varusid.

"Nüüd plaanime anda esmakordselt ühise aktsiooniga Eesti poolt turule 36 000 barrelit ehk 5000 tonni, mis moodustab meie varudest kaks protsenti. Kuna Eesti hoiab oma varusid lõpptoodangus, siis on potentsiaalseteks ostjateks lähipiirkonna riikide kütuse hulgimüügiga tegelevad ettevõtted," lausus Enok.

EVK märkis pressiteates, et Eesti üldine varustatus mootorikütustega on hea ja Eesti ettevõtete kommertsvarud on viimasel ajal isegi veidi suurenenud, seega vahetuid varustuskindluse probleeme meil ja meie lähipiirkonnas ette näha pole.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: