Uuring: Eesti inimeste toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele on suur

Talinna sõjapõgenike vastuvõtukeskus.
Talinna sõjapõgenike vastuvõtukeskus. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

77 protsenti Eesti elanikest toetab vajadusel Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist, eestlastest vastajatest koguni 91 protsenti, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i esinduslikust küsitlusest.

25. veebruarist 1. märtsini tehtud küsitlusele vastas 1256 inimest üle Eesti.

Uuringust selgus, et eestlastest vastajatest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist koguni 91 protsenti. Samas muust rahvusest vastajatest on sõjapõgenike vastuvõtmise poolt 48 protsenti.

Küsitluse järgi tajub seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ohtu Eestil 67 protsenti. Eestlastest vastajatest tajub ohtu 80 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 38 protsenti.

58 protsendi vastajate hinnangul ähvardavad ka Eestit Venemaa katsed taastada mõjuvõimu naaberriikides. Eestlastest vastajatest oli sel seisukohal 73 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 27 protsenti.

Rahvuslikel või usulistel motiividel kokkupõrgete toimumist elanike rühmade vahel tõenäolise ohuna väga ei tajuta – seda pelgab 36 protsenti vastajatest.

Tajutud turvalisus langes: Eesti riik saab end turvaliselt tunda 54 protsendi vastajate hinnangul, isiklik turvalisus oli tagatud 70 protsendi vastajate seas.

Milliste meediakanalite sõjakajastust usaldatakse?

Uuriti ka, milliseid meediakanaleid inimesed Ukraina sõja kajastamisel usaldavad.

Eestlastest vastajatest usaldab Eesti ajakirjanduse kajastusi 88 protsenti, Lääne meediaväljaannete omi 66 protsenti, Ukraina omi 54 protsenti ja Venemaa meedia kajastusi vaid kolm protsenti.

Muust rahvusest vastajatest usaldab Eesti meedia sõjakajastusi 34 protsenti, Lääne meedia omi 22 protsenti, Ukraina kajastusi 13 protsenti ning Venemaa meedia omi 34 protsenti. Kaks nädalat varem tehtud uuringus oli Vene meedia kajastuse usaldajaid 40 protsenti.

Muust rahvusest vastajate puhul uuriti lähemalt ka nende üldist meediakajatust ja konkreetsete kanalite Ukraina sõja kajastamise usaldamist.

Nii peab muust rahvusest vastajatest 52 protsenti oluliseks Eesti uudisteportaale ja 43 protsenti usaldab nende kajastust Ukraina sõja kohta.

Venemaa telekanaleid peab oluliseks 37 protsenti, neist 66 protsenti usaldab ka sealset kajastust Ukraina sõja kohta.

Sotsiaalmeediat peab oluliseks 35 protsenti, neist usaldab Eesti kanalite kajastust Ukraina sõja kohta 30 protsenti, Venemaa kajastust 26 protsenti.

Eesti venekeelseid telekanaleid peab oluliseks 31 protsenti, neist usaldab Eesti kanalite kajastust Ukraina sõja kohta 50 protsenti.

Riigiinstitutsioonide usaldus kasvas

Uuringust selgus ka, et Eesti riigi institutsioonide usaldus on Ukraina sõja ajal kasvanud.

Valitsust usaldab 56 protsenti Eesti elanikest, sealjuures 63 protsenti eestlastest ja 42 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Riigikogu usaldab 53 protsenti, sealjuures 59 protsenti eestlastest ja 42 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Kohalikke omavalitsusi usaldab 70 protsenti, sealjuures 72 protsenti eestlastest ja 67 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Valitsuse tööga on rahul 47 protsenti kõigist vastajatest, sealjuures 54 protsenti eestlastest ja 35 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Eestlaste ja mitte-eestlaste sallivus

Eestlaste sallivus muust rahvusest inimestega kõrvuti elamise/töötamise suhtes on suurenenud.

Mõne/paljude endast erineva päritoluga kõrvuti elamisse suhtub eestlastest positiivselt vastavalt 65/41 protsenti. Neutraalselt aga 27/20 protsenti.

Muust rahvusest vastajate puhul suurenes neutraalse suhtumise väljendamine.

Mõne/paljude endast erineva päritoluga kõrvuti elamisse suhtub mitte-eestlastest positiivselt 47/35 protsenti, neutraalselt 40/36 protsenti.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: