Riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i esindusliku küsitluse järgi on uudiste ja teadmiste hankimise vahendina eestlaste jaoks kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 74 protsenti), uudisteportaalid (61 protsenti) ning raadio (36 protsenti).

Muudest rahvustest inimeste jaoks aga uudisteportaalid (43 protsenti), sotsiaalmeedia (35 protsenti) ning Venemaa telekanalid (32 protsenti).

Võrreldes veebruari lõpuga on muudest rahvustest inimeste jaoks infoallikana vähem oluliseks muutunud uudisteportaalid ning Venemaa telekanalid (viimati mainitute puhul on tulemus erinevates seiretes olnud küllaltki kõikuv).

Kõige usaldusväärsemateks teabekanaliteks uudiste ja teadmiste hankimisel peavad eestlased ERR-i eestikeelseid telekanaleid (ETV ja ETV2), eestikeelseid raadiokanaleid ning eestikeelseid uudisteportaale.

Muudest rahvustest inimesed aga suhtlemist sõprade, sugulaste ja tuttavatega, Eesti venekeelseid telekanaleid ja -saateid ning Eesti venekeelseid uudisteportaale.

Venemaa meediat (uudisteportaale või telekanaleid) peab usaldusväärseks 33 protsenti muudest rahvustest inimestest. Võrreldes veebruari lõpuga on Venemaa meedia usaldajate osakaal muudest rahvustest elanike seas vähenenud (oli 40 protsenti).

Info Ukraina sõja kohta

Venemaa-Ukraina sõja teemal info saamisel usaldavad eestlased jätkuvalt kõige enam Eesti kanaleid (usaldab 89 protsenti). Lääne kanaleid peab antud teemal usaldusväärseks 67 protsenti, Ukraina kanaleid 52 protsenti ja Venemaa kanaleid 2 protsenti eestlastest.

Ka muudest rahvustest elanikud usaldavad Venemaa-Ukraina sõja teemal teabe saamisel kõige sagedamini Eesti kanaleid, kuid siiski oluliselt vähem kui eestlased (39 protsenti). Venemaa kanaleid usaldab antud teemal 27 protsenti muudest rahvustest inimestest, mida on vähem kui veebruaris (veebruari lõpus oli vastav näitaja 34 protsenti ja veebruari alguses 39 protsenti).

Lääne kanaleid usaldab Venemaa-Ukraina sõja teemal 24 protsenti ja Ukraina kanaleid 16 protsenti muudest rahvustest elanikest.

Muudest rahvustest elanike usalduse kasv Eesti meediakanalite vastu Ukrainas toimuva sõja kajastuse kontekstis tuleb eelkõige selle arvelt, et väheneb nende osakaal, kes seni usaldasid antud küsimuses nii Eesti kui ka Vene Föderatsiooni meediat (langus 12 protsendilt kaheksale) ja nüüd eelistavad usaldada Eesti meediat (kasv 19 protsendilt 26-le).

Nende osakaal, kes usaldavad Vene Föderatsiooni meediat ja ei usalda Eesti meediat (17 protsenti), nagu ka nende osakaal, kes ei usalda kumbagi (27 protsenti) ei ole oluliselt muutunud.

Toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsis märtsi keskel sama kõrgel kui veebruari lõpus: põgenike vastuvõtmist toetab 79 protsenti elanikest (veebruari lõpus 77 protsenti).

Eestlastest toetab Ukraina põgenike vastuvõtmist 92 protsenti ja muudest rahvustest elanikest 51 protsenti. Veebruaris vastavalt 91 protsenti ja 48 protsenti, statistiliselt olulist muutust ei toimunud.

Elanike turvatunne

Eesti elanike turvatunne püsib üldjoontes samal tasemel mis veebruari lõpus. 54 protsendi elanike (veebruari lõpus samuti 54 protsendi) hinnangul võib Eesti riik ennast praegusel ajal tunda turvaliselt ning 67 protsendi (veebruari lõpus 70 protsendi) tunneb ennast Eestis elades turvaliselt.

Kui varasemates seiretes on eestlaste turvatunne rahvusvahelise julgeoleku ("kui turvaliselt võib Eesti riik end tunda") osas olnud üldjuhul madalam kui muudest rahvustest elanikel, siis käesolevas seires märkimisväärsed erinevused rahvusrühmade vahel puuduvad.

Võrreldes veebruari lõpuga on muudest rahvustest elanike silmis vähenenud nii Eesti riigi julgeolek ("kui turvaliselt võib Eesti riik end tunda") kui ka nende isiklik turvatunne, samas kui eestlaste turvatunne ning hinnangud Eesti riigi turvalisusele pole sel perioodil märkimisväärselt muutunud.

Majanduslik kindlus

Majanduslikke toimetulekuraskusi kogevate inimeste osakaal on viimastel kuudel vähenenud: jaanuari lõpus oli see 30 protsenti, veebruari lõpus 25 protsenti ning märtsi keskel 22 protsenti.

Hoolimata majandusliku olukorra mõningasest paranemisest on inimeste majanduslik kindlustunne viimastel nädalatel vähenenud: nende inimeste osakaal, kes tunnevad tulevikule mõeldes majanduslikku ebakindlust, on võrreldes veebruari lõpuga kasvanud 45 protsendilt 51 protsendini. Sealjuures kui eestlastest tunneb majanduslikku ebakindlust 44 protsenti, siis muudest rahvustest elanikest 65 protsenti.

Säästud puuduvad 26 protsendil elanikest, sealjuures 7 protsendil on lisaks säästude puudumisele ka märkimisväärsed finantskohustused (nt korterilaen või kiirlaenud).

Probleeme majandusliku toimetulekuga kogevad ning majanduslikku ebakindlust tunnetavad keskmisest sagedamini 65–74-aastased, muudest rahvustest, madalama haridusega või Kirde-Eestis elavad inimesed.

Küsitluse tellis riigikantselei ja selle viis läbi Turu-uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus toimus 11.–15. märtsil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.