Kuigi Venemaa on tohutult suur ja sõjaliselt võimekas riik, ei ole tegemist just hiiglasliku majandusega. Euroopa Liidus oleks Venemaa veel eelmisel aastal olnud alles suuruselt neljas majandus.

Ent sellegi poolest avaldab nende sanktsioneerimine mõju ka Euroopa riikide majandustele. Eelkõige sellepärast, et Venemaa ekspordib palju strateegilisi maavarasid. Neid pole veel piiratud, kuid nafta- ja gaasihinnad on juba rekordkõrgustel.

"Meil on kaks probleemi. Tarbijad kannatavad kõrgete hindade tõttu ostujõu kaotamise all. Ja firmad teevad vähem äri Venemaaga. Kõik see kokku võib viia majanduslanguseni või vähemalt tugeva inflatsioonini. Kõrged hinnad kidurdavad majandust. Selle tagajärjel meie senine elu ei ole enam võimalik," lausus Baader panga kapitaliturgude analüüsi juht Robert Halver.

"Näeme, et energiahinnad on kõrged. Kui võrrelda neid kriiseelse ajaga, siis elekter on 130 protsenti kallim kui enne kriisi. Gaas 100, kivisüsi 200 ning nafta 35 protsenti. Tunneme seda tarbija- ja tööstushindades ning majanduses tervikuna," rääkis Saksamaa majandus- ja kliimaminister Robert Habeck.

Arvestades viimaste kuude šokke, tähendavad praegused hinnad, et ka märts ja aprill tulevad vähemasti Põhja-Euroopas keerulised. Kuid tõenäoliselt tuleb kõrgete energiahindadega arvestada kogu järgmise aasta vältel. Seetõttu maksab lääs juba lähiajal Venemaale iga päev miljard eurot gaasi ja nafta eest. Seda on paljudel moraalselt raske taluda.

"Tänased energiahinnad mõjuvad tarbijatele ja äridele. Ja me peame arutama, kuidas kindlustada, et meie elektriturg säilitab efektiivsuse vaatamata kõrgele gaasi hinnale, mis on Putini sõja tõttu võimendunud. Me peame saama lahti Vene gaasi, nafta ja söe sõltuvusest," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Itaalia peaminister Mario Draghi märkis, et  Itaalia töötab kibekiirelt, et vähendada sõltuvust Vene gaasist. "Laupäeval rääkisin telefonis Qatari emiiri al-Thaniga, kellega arutasime energiakoostöö tugevdamist meie riikide vahel;" lausus Draghi

Arvestades, et Iraani tuumalepe võib olla lähedal ning nädalavahetusel käisid Venetsueelas USA ametnikud maad kuulmas, võib lähiajal turule pääseda suur hulk naftat, mis seni embargo all oli. Ent kas sellega saaks kuidagi asendada Venemaalt Nafta ostmist?

"Nende riikide tagasitulek rahvusvahelisele naftaturule võiks pakkuda lähiajal lisavõimsusi, aga kindlasti mitte piisavalt, et asendada Venemaa naftat. Venemaa on peamine nafta eksportija. Kui nad väljuvad turult embargo tõttu, siis oleks see tohutu probleem rahvusvahelisele nafta hinnale," lausus mõttekoja Bruegel energiaanalüütik Simone Tagliapietra.

Viimastel päevadel on debateeritud kõvasti Vene fossiilkütustest loobumise üle. Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz lükkas esmaspäeval ümber võimaluse, et Vene gaasist ja naftast loobutaks päeva pealt. Selle hind oleks tarbijatele lihtsalt liiga kõrge. Kuid teoreetiliselt oleks see järgmisel talvel võimalik.

"Me peaksime suurendama LNG importi. Selleks peame läbi rääkima tootjatega, aga ka Aasia LNG-d tarbivate riikidega nagu Jaapan ja Lõuna-Korea, et saata seda Euroopasse. Seejärel peame vähendama nõudmist. Selleks tuleb tarbimist vähendada kodudes, keerates termostaati kraad või kaks allapoole või keerata teatavaks ajaks valikuliselt kinni tehaseid, mis tarbivad palju gaasi," rääkis Tagliapietra.

Tagliapietra hinnangul tähendaks see ka suuri toetusi energiamahukatele tootmistele, mis pidevalt töös olla ei saaks. Ent kas rahvas oleks valmis sellist ohverdust tegema? Seda on kõigil võimalik ise tajuda kui Ukraina kajastuste kõrvale veidi eelmiste kuude elektriarveid sirvida.