Olgal on kõrgharidus ja enne sõja eest põgenemist töötas ta Harkivis apteekrina. Eestis on ta valmis tegema tööd, mida teda vastu võtnud Türil vajatakse. Eestile on ta külalislahkuse eest pisarateni tänulik, öeldes, et ei teadnud Eestist siia jõudes eriti palju.

"Ma loodan, et Eesti riigis elades saan ma Eestist rohkem teada ja saan midagi anda vastu teie külalislahkuse eest. Ma olen valmis töötama, keelt õppima ja olen valmis aitama teid nii, nagu teie mind aitasite," lausus Olga.

Seni tegi tööandjatele põgenike palkamisel muret keskmise palga maksmise nõue, mis on paljude tööde puhul tugevalt üle sektori tavapärase palgataseme.

"Elamisluba ajutise kaitse alusel annab neile võimaluse siin töötada samadel tingimustel, nagu siin saavad töötada kõik teised Eesti alalised elanikud," ütles töötukassa teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.

Elamisloa saavad sõjapõgenikud kiirkorras ja see võimaldab neil end siin töötuna registreerida ja kasutada töötukassa abi töö leidmisel.

"Enam-vähem igast eluvaldkonnast suudame siis näiteid tuua. Alates inimestest, kellel ei ole võib-olla mingeid erialalisi oskusi kuni tippspetsialistideni välja – logopeedid, õpetajad, disainerid," lausus Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop.

Sõjapõgenikest tööotsijaid paneb muretsema eesti keele oskuse nõue.

"Näiteks on küsimuseks see, et kuidas meditsiinitöötajad saaksid hakata tööle Eesti meditsiinisektoris – kas ja mis tingimustel terviseamet saab nad tervishoiutöötajatena registreerida. Kas ja kuidas näiteks õpetajatele seatud keelenõudeid on võimalik nende puhul leevendada," lausus Liivamets.

Sama mure puudutab teenindussektorit. Keeleametilt on juba nõu küsinud näiteks kauplused. Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ütles, et kui müügisaalis on näiteks teenindaja, kes ei oska eesti keelt, tuleb teistel teda aidata.

"Nad võiksid nendele inimestele ette valmistada oma valdkonna sõnavara – viisakusväljendid ja terminoloogia, mida selles ettevõttes on vaja. Võib-olla paarkümmend kuni sada sõna. Ja siis neid aidata," ütles Tomusk.

Tomusk soovitas tööandjatel leida huvilistele keeleõppevõimalusi ja neid selles aidata.

Et keeleametile esitatakse kaebusi, millele neil tuleb reageerida, soovitatakse tööandjatel omada ülevaadet, kes töötajatest on sõjapõgenikud. Nendele ei tee amet ettekirjutusi. Ka teised, nagu näiteks õpetajad, võivad rahumeeli siin tööle asuda.

"Tööandja peab vaatama, et ta saab oma tööasjad tehtud – e-kooli või õppekeskkonnad täidetud ja teda tuleb abistada ja toetada ja meie omalt poolt nõustame," lausus Tomusk.

Töötukassal on Ukraina tööpakkumiste keskkonnas üle saja just põgenikele suunatud pakkumise näiteks pankadelt, IT-sektorilt, majutusasutustelt, teenidus- ja toitlusettevõtetelt, koolidelt. Keskmiselt on töötukassal kuus pakkuda umbes 5000 töökohta, kuid tööjõupuudus on kaks korda suurem.