"Ööpäevane prognoos on ca 2000 inimest, kes tulevad siia Ukrainast. 10 päevaga võib number olla üle 22 000. Ja kui me mõtleme, et praegu on põgenike esimene laine, siis teine põgenike laine võib olla ka selline, kus põgenikel puudub siinne pidepunkt," ütles Jaani.

"Meil on erinevad stsenaariumid loomulikult olemas. Me oleme arvestanud ka sellega, et kui meil täna elab Eestis ligi 30 000 ukrainlast, siis võtta aluseks, et iga selline siin elav ukrainlane kutsub siia oma pereliikmed. Võiks olla keskmiselt 2,5 pereliiget, kui see läbi korrutada, saame 75 000 inimest, kelle juurde võiksid sõjapõgenikud tulla ja kellel on siin olemas mingi pidepunkt," rääkis Jaani.

Jaani sõnul kasutavad Eestisse saabunud 12 500-st sõjapõgenikust 3000 Eestit transiitmaana. "

Üle 60 protsendi neist on noored emad lastega, kokku on umbes 4000 last. See on kindlasti väga suur väljakutse, millega Eesti varem kokku puutunud ei ole," sõnas ta.

Jaani ütles, et 50 nendest lastest on juba leidnud võimaluse minna Eestis kooli.

Jaani sõnul tuleb loota, et siia tulnud ukrainlased saaksid kõik pärast sõda tagasi koju pöörduda.

Eesti teadvustab väga hästi neid võimalikke ohte, mida Venemaa sõjaline agressioon Euroopasse ja ka Eestisse põhjustada võib. Täna me näeme sõjapõgenikke, aga loomulikult me peame arvestama ka erinevate küberohtudega ja energeetikaohtudega.

TLÜ akadeemilise raamatukogu direktor, keskerakondlane Andres Kollist tegi hiljuti ettepaneku, et kõigile venelastele, kes elavad Eestis võiks anda Eesti kodakondsuse.

Jaani ütles selle kohta, et kodakondsus on võimalik Eestis endale saada suhteliselt lihtsalt. "Eesti on pakkunud väga palju võimalusi ja ka lihtsustanud seda kodakondsuse saamist. Siin on vaja natukene pingutust, siin on vaja keeleõpet, mida saab pakkuda riik. Aga võimalused saada kodakondsus on igati olemas, see ei ole keeruline," ütles Jaani.

"See on kindlasti väga oluline, et need inimesed, kes Eestimaal pikaajaliselt elavad, kes täna omavad välismaalase passi, siis Eesti riigis on alati turvalisem, kui sellised inimesed on kodakondsed," märkis Jaani.

Jaani tõi välja, et praegu elab Eestis 69 000 välismaalase passiga inimest.

"Kui me vaatame seda hulka, kui palju oli viis aastat tagasi, siis see järjekindlalt liigub allapoole. Need inimesed tulevad järjest ja saavad kodakondsuse," ütles Jaani.

ERR-i portaal kirjutas kolmapäeval, et relvaomanike liidu ettepanekul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaluba, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus. Selliseid inimesi oli 2020. aasta andmetel 1300. Kaitsepolitsei büroojuhi Harrys Puusepa sõnul väärib see ettepanek arutelu.

Jaani sõnul on aga siin vajalik individuaalne lähenemine. "Täna on relvaseaduses olemas paragrahv, mis lubab ka täna kehtiva seaduse alusel julgeolekukaalutlustel peatada inimeste relvalubasid, kui nad on ohuks Eesti julgeolekule. Sellele teemale tuleb läheneda persooni- ja juhtumipõhiselt. See võimalus on täna ka olemas," kommenteeris Jaani.