Mis on oluline 12. märtsil kell 05:00:

- Ukraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud;

- Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk said õhulööke;

- Venemaa on nädalaks takerdunud sõjatehnika kolonni Kiievist põhjas ümber paigutanud;

- Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid;

- Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant;

- katkematu pommitamine toimub Mõkolajivis, mis on viimane suurem vastupanupunkt enne Odessat;

- Inimeste evakueerimine liikus reedel aeglaselt;

- ÜRO andmeil on hukkunud vähemalt 564 tsiviilelanikku

- Laupäeva öösel on Kiievis olnud kuulda kõva pommitamist.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Kiievis käib kõva pommitamine

Laupäeva öösel kella kolme ajal kõlasid Ukrainas mitmel pool õhurünnakute eest hoiatavad sireenid, kirjutab BBC.

Briti ringhäälingu andmeil kõlasid sireenid poole tunni jooksul Kiievis ning sellest lääne pool asuvas Žõtomõris.

Kohapeal viibivate ajakirjanike sõnul on Kiievis kuulda tugevat pommitamist.

Kiievis viibiv CNN-i rahvusvahelise korrespondendi Clarissa Wardi sõnul käib pommitamine vahetpidamata mitu minutit järjest.

Wardi sõnul on pole samas selge, kas plahvatusi põhjustavad Vene või Ukraina vägede löögid.

Lahingud kestavad Kiievi ümbruses. Linnajuhtide sõnul on kõige ohtlikum ala Kiievist põhja pool, nende seas Butšas, Irpinis ja Hostomelis, aga ka pisut kaugemal Võšorodis.

Lahingud on ägenenud ka üle Dnepri jõe Kiievist idas Brovarõs.

Wardi sõnul jätkavad Vene väed Kiievi survestamist mitmest suunast. Tema hinnangul on Vene vägede eesmärk Kiiev täielikult sisse piirata, näljutada, pommitada ja lõpuks president Volodõmõr Zelenski kukutada.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles CNN-ile, et linnal on praegu varusid, sealhulgas toitu ja ravimeid vaid üheks kuni kaheks nädalaks.

Wardi sõnul on Ukraina võitlejad igal pool Kiievis. "Nad on kaevanud kaitsepositsioonid kaitsepositsioonid kõigi peamiste linna suunduvate maanteede äärde ja ümberringi pannud tankilõksud. See on praegu tugevalt kindlustatud linn. Ja isegi kui Vene väed suudavad selle ümber piirata, tulevad nende linna tuumani jõudmiseks ikkagi võimsad lahingud," rääkis ajakirjanik.

Sotsiaalmeediasse on ilmunud samuti postitusi Kiievi pommitamise kohta.

Heaviest shelling I've heard from Kyiv since the war started

— Trey Yingst (@TreyYingst) March 12, 2022

Zelenski: Ukraina on jõudnud pöördepunkti

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reede õhtul, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilisse pöördepunkti ajal, mil Vene väed pommitavad linnu üle kogu riigi ning on ümberpaigutumas võimalikuks pealetungiks Kiievile.

"On võimatu öelda, kui palju päevi meil veel Ukraina maa vabastamiseks kulub. Aga me saame öelda, et me teeme seda. Me oleme juba liikumas oma eesmärgi, meie võidu poole," ütles ta.

Zelenski tegi pöördumise Vene sõjaväelaste poole, paludes neil relvad maha panna ja koju minna. Ta pöördus ka Vene sõjaväelaste emade poole.

"Ärge saatke oma lapsi võõrale maale sõtta. Ärge uskuge lubadusi, et nad saadetakse vaid kuskile õppustele. Kontrollige, kus teie poeg on. Ärge andke oma poega surmale või vangistusse," rääkis ta.

President rääkis ka lääne sanktsioonide tähtsusest.

"Mida vähem dollareid Vene ettevõte teenib ja mida vähem maksuraha Vene riik saab, seda vähem võimalusi on Vene sõjaväel meie inimesi tappa," ütles ta.

Ukraina relvajõud: Vene väed taastasid reedel lahinguvõimet ja paigutusid ümber

Ukraina relvajõudude peastaap selgitas reedeseid arenguid kokkuvõtvas postituses, et Vene vägede pealetungi Polesje suunas ei täheldatud.

Vene väed jätkavad oma liini hoidmist Poliske, Kuhhari, Borodjanka, Andrijivka, Motõžõni, Horenitši, Butša ja Demõdivi asulate lähedal.

Vene väed tegelesid lahinguvõime taastamise ja üksuste ümberpaigutamisega.

Tšernihivi blokeerimiseks edela poolt püüavad Vene väed hõivata Mõhhailo-Kotsjubõnskit ja Šestovõtsjat.

Slobožanski suunal koondasid Vene väed oma jõud Severodonetski, Svatove, Kupjanski, Velika Pisarivka, Moskovski Bobriaki, Lebedõni piirkondadesse, kuid ei vii seal läbi aktiivseid ründeoperatsioone.

Vene väed on viimas reserve üle Sumõsse.

Vene väed püüavad jätkuvalt hõivata ka Mariupolit ja Severodonetskit.

Lõuna-Bugi jõe piirkonnas hoiavad Vene väed varem vallutatud piiri.

Venemaa õhujõudude strateegilised pommitajad Tu-95MS tulistasid tiibrakette Lutskis, Dnipros ja Ivano-Frankivskis rajatiste pihta. Rünnakus osales vähemalt kuus lennukit, mis lasid välja vähemalt kümme tiibraketti.

Ukraina relvajõudude väitel püüavad Vene väed taastada oma üksuste logistikat, kuid ebaõnnestunult.

Ukraina relvajõudude peastaabi väitel pommitasid Vene väed reedel kolme Valgevene piiriäärset asulat. Keegi Valgevene territooriumi pommitamises vigastada ei saanud. Relvajõudude hinnangul oli Venemaa provokatsiooni eesmärk Valgevene relvajõudude kaasamine sõtta Ukrainaga.

Okupeeritud aladel toimuvad Venemaa vastased miitingud.

Satelliidipildid näitavad Vene vägede lähenemist Kiievile

Maxar Technologies on avaldanud satelliidipilte, mille järgi on Vene väed liikumas Kiievile üha lähemale.

Maxari väitel tulistavad Vene väed elamupiirkondi, vahendavad Reuters ja The Guardian.

Maxar selgitas, et Kiievist loodes asuvas Moštšuni linnas on näha mitut põlevat hoonet ning laialdasi purustusi ja pommitamisest tekkinud kraatreid.

Lisaks on Maxari sõnul piltidelt näha Kiievist põgeneda püüdvate inimeste autoderivi, samuti põlenguid Antonovi lennuväljal.

Vene väed pommitasid reedel Ukrainas mitmel pool riigis ning on meedia väitel ümbergrupeerumas võimalikuks rünnakuks Kiievile.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilise pöördepunktini.

ÜRO kavandab laevade evakueerimist Mustalt ja Aasovi merelt

ÜRO rahvusvaheline merendusorganisatsioon (IMO) töötab selle nimel, et luua ohutu merekoridor, mille kaudu saaksid praegu Mustal ja Aasovi merel viibivad kaubalaevad ja nende meeskonnad sealt lahkuda, kirjutab Interfax.

IMO virtuaalkohtumise lõppavaldus ütleb, et peasekretär Kitack Lim "kohustub viivitamatult tegutsema ohutu merekoridori rajamiseks asjaomaste osapoolte, sealhulgas rannikuriikide koostöö ja abiga".

Oblastijuht: Vene väed on okupeerinud 70 protsenti Luhanskist

Vene väed on okupeerinud umbes 70 protsenti Luhanski oblastist, ütles piirkonna kuberner Serhi Haidai.

Tema sõnul on Vene väed okupeeritud piirkondades juba üles seadnud Vene televisiooni, kirjutab Ukrainska Pravda.

"Vene propaganda ja libauudised levivad juba neil territooriumitel. Luhanski oblast on praegu üks tulipunktidest. Venemaa okupeeritud territooriumitel surutakse rahumeelseid proteste maha," ütles Haidai.

Tema sõnul pommitavad Vene väed kogu territooriumi, mis on veel Ukraina jõudude käes. Tuliseimad võitlused käivad tema sõnul Severodonetskis, Lõssõtšanskis, Popasnas, Rubižnes, Kreminnas. Ta lisas, et Vene väed pommitavad ja hävitavad tsiviilobjekte nagu lasteaiad, koolid, haiglad, gaasitorud ja elektrivõrgud.

Haidai ütles, et mobiililevi piirkonnas on katkendlik, kuid seda püütakse parandada. Tema sõnul on probleeme humanitaarabi pääsemisega piirkonda, kuna Vene väed blokeerivad seda.

Reedel elanike evakueerimine takerdus

Ukraina võimude sõnul oli reedel elanike evakueerimine kõige kehvemas seisus piirkondadest piiratud.

Kiievi oblasti juhi Oleksii Kuleba sõnul õnnestus reedel oblastist evakueerida umbes 8000 inimest. Kolme päeva jooksul on piirkonnast evakueeritud umbes 25 000 inimest.

"Evakueerimine jätkus terve päeva. Täna hommikul oli meil kuus kinnitatud marsruuti, kuid inimesi saime evakueerida vaid mööda kolme. Butša, Hostomel, Irpin – seal oli tõesti vaikuserežiim, mis võimaldas piirkonna elanikke turvaliselt evakueerida," kirjutas Kuleba reedel Telegrami kanalis.

Ta lisas, et loodab laupäeval jätkata evakuatsiooni linnadest, mille abistamiseni veel pole jõutud. Peamine neist on Kiievist 25 kilomeetrit kirdes asuv Borodjanka, mida Vene väed reedel taas pommitasid.

Harkivi kuberner Oleh Sõnehubovi sõnul takistasid Vene väed reedel Izjumi linnast inimeste evakueerimist.

Sõnehubovi sõnul valmistasid Ukraina võimud ette 20 bussi ja humanitaarabi ning leppisid kokku nn rohelise koridori, kuid pommitamise tõttu ei pääsenud bussid linna.

Ukraina keskosast evakueeriti Vene vägede kätte langenud Enerhodarist ja seda ümbritsevatest küladest veel naisi ja lapsi. Enamik sellest piirkonnast evakueeritud inimestest viiakse Zaporižžjasse, kus nad saavad rongidega liikuda Lääne-Ukrainasse.

Zaporižžja oblastivalitsuse juht Oleksandr Staruhh ütles, et kohalikud kirikuõpetajad lõid kaasa jõupingutustes, et viia humanitaarabi ümberpiiratud Mariupolisse.

Ukraina kaitseminister Olekssi Reznikov nimetas Mariupoli olukorda väga keeruliseks. Ta süüdistas Vene vägesid linna pommitamises isegi ametlike kõneluste ajal.

Mariupoli võimude sõnul on linnas pommitamise ja õhurünnakute tõttu hukkunud ligi 1600 inimest.

Harkivi tuumalabor pommitamises olulisi kahjustusi ei saanud

Harkivis tegutsev füüsika ja tehnoloogia instituudi tuumalabori põhiosa Vene vägede pommitamise tagajärjel kahjustada ei saanud, ütles instituudi juht Mõkola Šulga Reutersile.

Tema sõnul sai pommitamises suuri kahjustusi instituudi välispind.

Šulga kinnitas, et labor on praegu töökorras ja ohutu. Ta hoiatas samas, et kui tuumakütuse paak peaks saama füüsiliselt kahjustada, võib sellest lekkida radioaktiivseid elemente ja kahjustada tõsiselt keskkonda.

Harkivi loomaaia töötajad said surma

Harkivi loomaaia töötaja Marina ütles BBC-le, et kaks tema kolleegi said Vene vägede pommitamise tagajärjel surma, kui olid seal loomi toitmas. Tema sõnul ei jõudnud töötajad pommitamise alates maa-alusesse varjendisse peituda.

Marina sõnul on töötajatel sõja tõttu väga suur väljakutse jõuda linnast Harkivi lähedasse loomaaeda.

Loomaaias Feldman Ecopark elab mitmesuguseid loomi ning praegu on nende jaoks varutud piisavalt toitu, kuid tarneahelad on katkenud.

ÜRO: hukkunud on vähemalt 564 tsiviilelanikku

ÜRO teatas, et 10. märtsi lõpu seisuga on Ukrainas hukkunud 565 tsiviilelanikku. Päev varem oli teatatud kokku 549 hukkunust.

Vigastada on saanud 982 inimest.

Ukraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud

Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul pole Venemaa relvajõud viimase 24 tunni jooksul edusamme teinud. 

"Venemaa territoriaalsed edusammud Ukrainas on peatunud," ütles reede lõuna ajal Arestovitš.

Arestovitš lisas, et Ukraina relvajõud korraldavad vasturünnakuid Kiievi ja Harkivi lähedal. 

Ukraina süüdistab Vene vägesid linnapea vangistamises

Ukraina süüdistas reedel Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumises, Ukraina võimude väitel vangistasid Vene väed Kagu-Ukrainas asuva Melitopoli linnapea peale seda, kui linn oli Vene vägede kätte langenud.

Ukraina võimude teatel võtsid Vene väed linnapea Ivan Fedorovi pantvangi peale seda, kui nad olid teda süüdistanud terrorismis.

Melitopoli linnapea kui tsiviilisiku vangistamine klassifitseerub sõjakuriteona, ütles Ukraina välisministeerium.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hilisemas pöördumises Fedorovi kinni võtmist. Tema hinnangul näitab see, et Venemaa on jõudnud "terrori uuele tasemele", milles püüavad füüsiliselt kõrvaldada Ukraina kohalikke võimuesindajaid.

nd said it showed Russia had switched to a "new stage of terror" in which they were "trying to physically eliminate representatives of the legitimate local Ukrainian authorities".

Separatistliku Luhanski regiooni prokuratuur teatas, et Fedorovi süüdistatakse terrorismi rahastamises ja sellele kaasaaitamises.

The presidential office reports that the Russian occupiers have kidnapped Ivan Fedoro, the major of Melitopol in southern #Ukraine. Security camera of the city hall seem to show the abduction. pic.twitter.com/KfaXFQttn0

— Mattia Nelles (@mattia_n) March 11, 2022

Ukraina: Valgevene väed ühinevad sissetungiga juba reedel

Valgevene väed võivad Vene vägede rünnakuga Ukrainasse ühineda juba reede õhtul, teatas Ukraina riiklik strateegilise kommunikatsiooni keskus, viidates reedel toimunud Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko kohtumisele.

"Esialgse info järgi ühinevad Valgevene väed invasiooniga 11. märtsil kell 21," seisis keskus teates.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby ütles Eesti aja järgi reede hilisõhtul, et neil ei ole andmeid, et Valgevene väed oleksid Ukrainasse sisenenud. Kirby ei välistanud, et see võib tulevikus siiski juhtuda, vahendas AFP.

According to Ukrainian military and government officials, Belarus is preparing to invade Ukraine before 9 p.m. on March 11.

— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) March 11, 2022

Vene väed pommitavad katkematult Mõkolajivit

Vene väed on terve reede pommitanud Mõkolajivit, mis on nende jaoks viimane märkimisväärne takistus enne Odessat. Ukraina väed on suutnud rohkem kui nädala kestnud rünnakud seni tagasi lüüa, kuid kogu reedese päeva on Mõkolajivis kõlanud õhuhäire ning Vene väed on linna katkematult pommitanud, vahendasid BBC ja CNN.

Linna pommitatakse MLRS raketiheitjatega ning tabamusi saavad ka elumajad. Samuti on tabamuse saanud kohalikud supermarketid, teatas kohalik ametnik.

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles, et Ukraina väed suutsid Vene vägesid lüüa tagasi 15 kuni 20 kilomeetrit ida suunas ning olid isegi osa Vene üksusi ümber piiranud.

Kimi sõnul käivad aktiivsed lahingud ka Mõkolajivist põhja pool Hurjivka lähistel. "Me püüame neid kaugemale tõrjuda," kirjutas Kim.

Kuberneri hinnangul liigitub pommitamine tsiviilsihtmärkide, nende seas kohviku ja kortermaja valimatuks tulistamiseks

Kimi sõnul alahindasid Vene väed ukrainlasi, kuid ta hoiatas, et lisaväed ja õhujõud võivad edu taas Vene vägede poole kallutada.

Mõkolajivi terviseametnik Maksim Beznosenko ütles, et reede õhtul pommitasid Vene väed piirkondlikku onkoloogiahaiglat. Tema sõnul ei tekitanud pommitamine olulist kahju ja haigla saab edasi töötada.

Footage of aftermath of shelling circulating on telegram. pic.twitter.com/59nBp6tL4X

— Kyle Glen (@KyleJGlen) March 11, 2022

Venelased üritasid enda valdusesse võtta Zaporižžja tuumajaama

Vene ametnikud üritasid siseneda ja võtta enda kontrolli alla Zaporižzja tuumajaama, ütles Ukraina riikliku tuumaagentuuri Energoatom juht Petro Kotin.

Vene väed teatasid jaama ukrainlastest töötajatele, et tuumajaam kuulub nüüd Vene riiklikule tuumaettevõttele Rosatom, ütles Kotin.

Kotini sõnul üritasid kümme Rosatomi ametnikku, nende seas kaks vaneminseneri, siseneda tuumajaama, kuid ebaõnnestunult.

"Tuumajaama territooriumil on umbes 500 Vene sõdurit automaatrelvadega. Meie töötajad on psühholoogiliselt väga halvas seisus," lausus Kotin.

Putin: Ukrainaga peetavatel kõnelustel on "positiivsed arenguid"

Venemaa president Vladimir Putin ütles üllatuslikult Valgevene režiimi juhi Aleksander Lukašenkoga Moskvas peetud kohtumise avalikus osas, et Ukrainaga peetavatel kõnelustel on "positiivseid arenguid".

"On teatud positiivseid arenguid seal, nagu meie läbirääkijad on mind teavitanud," ütles Putin Lukašenkole.

Venemaa ja Ukraina läbirääkimisdelegatsioonid on kolmel korral kohtunud Ukraina-Valgevene piiril. Neljapäeval kohtusid Türgis Ukraina ja Venemaa välisministrid. Kõnelused tulemusi pole toonud.

Putin ütles ka, et lääne sanktsioonidel võib olla Venemaale positiivne mõju, meenutades Nõukogude Liitu, mis oli tema sõnul edukas sanktsioonidele vaatamata. Nõukogude Liit lõppes 1991. aastal täieliku poliitilise ja majandusliku kokkuvarisemisega.

Kiiev: Venemaa tulistas Valgevenet Ukraina õhuruumist

Ukraina relvajõud teatasid reedel, et Vene lennukid tulistasid reedel Ukraina õhuruumist Valgevene territooriumil asuvat asulat. Selle eesmärk on tõmmata Valgevene sõtta Ukraina vastu, vahendas Reuters.

"See on provokatsioon. Eesmärk on kaasata Valgevene vabariigi relvajõud sõtta Ukrainaga," teatas Ukraina õhuvägi. 

"Me teatame ametlikult. Ukraina pole kavatsenud ega kavatse ette võtta agressiivseid samme Valgevene vabariigi vastu," teatas Kiiev. 

Ukraina asesiseminister Yevheni Yenin ütles, et Venemaa kasutab kõiki võtteid, et vedada Valgevene samuti sõjategevusse. "Samas me teame, et Valgevene valitsus teeb kõik endast oleneva, et sõtta astumist vältida," lausus ta.

Ukraina kaitseminister Oleksiy Reznikov ütles, et Venemaa õhujõud valmistavad ette õhurünnakut mitme Valgevene asula vastu. "Täpsemalt, nad kavatsevad rünnata Kopanit," lausus Reznikov.

Hukkus kolmas Vene kindralmajor

Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et lahingutes hukkus kindralmajor Andrei Kolesnikov. Lääne allikad kinnitasid hiljem, et Vene kindralmajor hukkus, kuid tema nime ei avaldatud.

Kolesnikov oli Vene 29. armee ülem.

Lääne luureteenistuste hinnangul võib Ukrainas olla ligikaudu 20 Vene kindralmajorit, mis tähendab, et umbes iga seitsmes neist on juba hukkunud.

Õhulöögi said Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk

Ukraina meedia teatel on reede varahommikul saanud õhulööke Lääne-Ukrainas asuv Lutsk ja Dnepri-äärne Dnipro linn, mis jääb Zaporižžjast põhja poole. Samuti sai löögi Ivano-Frankivsk.

Õhuhäire sireenid kõlasid mõlemas linnas tunde enne seda, kui meedia teatas kõlanud plahvatustest.

Lutski rünnaku sihtmärk oli BBC teatel kohalik lennuväli. Samuti on teateid, et Vene pommid tabasid tehast, mis tegeleb teatud tüüpi hävituslennukite mootorite remondiga.

Lutski linnapea kinnitas, et plahvatused toimusid lennuvälja juures. Ukraina ICTV telejaam teatas põlengust lennuvälja lähedal asuvas tehases.

❗Around 06:10 in Novokodatsky, a district of #Dnipro, there were three #airstrikes on the city, namely a hit near a kindergarten and an apartment building, and a hit on a two-story shoe factory with subsequent combustion.

Preliminarily one person was killed. pic.twitter.com/IBOvw05m0T

— NEXTA (@nexta_tv) March 11, 2022

Dnipros tabasid pommid esialgsetel andmetel lasteaeda, kortermaja ja jalatsitehast.

Riigi päästeteenistus teatas, et Dnipro rünnakus sai üks inimene Novokodatski rajoonis surma. Kokku oli õhulööke kolm.

Kohalik meedia teatas varahommikusest õhurünnakust ka Lääne-Ukrainas asuvale Ivano-Frankivski linnale.

Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et tegi löögid Lutski ja Ivano-Frankivski lennuväljadele.

Ukraina: Vene väed pommitasid Harkivis psühhiaatriahaiglat

Harkivi oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Venemaa väed tabasid piirkonnas asuvat psühhiaatriahaiglat. 

"Hukkunute arv pole veel teada, rünnaku ajal oli haiglas 330 inimest," ütles kuberner. 

Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles reedel, et Vene väed on linna tulistanud juba 16 päeva. Linnas on miinuskraadid ja paljudes majades puudub keskküte. 

"Hävinud on hulk kortermaju ja enam kui 400 majas ei suuda me taastada keskkütet," ütles Terehhov. 

Terehhovi sõnul praeguseks hävinud 48 kooli. 

Putin kiitis heaks Lähis-Idast pärit võitlejate saatmise Ukrainasse

Venemaa president Vladimir Putin kiitis neljapäeval heaks tuhandete Lähis-Ida võitlejate saatmise Ukrainasse, vahendas The Guardian. 

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles julgeolekunõukogu istungil, et Lähis-Idas on 16 000 "vabatahtlikku", kes on valmis toetama Venemaa sõjajõude Ukrainas. 

"Kui näete, et on inimesi, kes tahavad omal soovil, mitte raha eest aidata Donbassi inimesi, siis peame neile andma, mida nad soovivad ja aitama neil võidelda," väitis Putin. 

Ukraina: Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastatud

Ukraina riiklik tuumaenergia amet teatas reedel, et Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastunud.

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) edastas samuti hiljem, et Ukraina ametnike väitel on tehnikud alustanud tuumajaamas elektrivarustuse taastamisega. IAEA selgitas, et ametnike sõnul suudeti neljapäeva õhtul ühes sektsioonis vool taastada, kuid tõrked jätkuvad mujal olevate kahjustuste tõttu.

Ukraina hoiatas suurenenud kiirguslekke ohu eest. Lahingute käigus sai kahjustada kõrgepingekaabel ja elektrivool jaamas katkes, vahendas The Guardian. 

Neljapäeval väitis Venemaa energeetikaministeerium, et Valgevene spetsialistid taastasid jaamas elektrivarustuse. Venemaa kaitseministeerium teatas, et lubas Ukraina remondimeeskonnal pääseda ligi elektriliinidele jaama ümbruses. 

Ukraina sõjaväeluure teatas reedel, et on võimalik, et Venemaa valmistab ette rünnakut Tšornobõli jaama vastu ja süüdistab selles rünnakus siis Ukrainat. 

Ukraina andmed Venemaa kaotustest

Ukraina peastaap avaldas reede hommikul taas oma hinnangu Venemaa vägede kaotustele:

- üle 12 000 sõjaväelase,

- 353 tanki,

- 1165 jalaväe lahingumasinat,

- 125 suurtükitule süsteemi,

- 57 lennukit,

- 83 kopterit.

Enda kaotuste kohta Ukraina andmeid ei avalda.

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/94E5eEDqiw

#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZbFWM5NBOK

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022

Nädalaks takerdunud sõjatehnika kolonn Kiievist põhjas on hajutatud

Maxar Technologiese neljapäeva lõuna paiku võetud satelliidipiltide järgi on Kiievist loodes üle nädala asunud Vene vägede ja tehnika kolonn, mis ulatus üle 60 kilomeetri, nüüd ümber paigutunud ja hajutatud.

Pildid näitavad, et osa kolonnist on paigutatud Lubjanka lähistel ümber metsadesse ja puudega ääristatud aladele.

Hostomelis asuvast Antonovi lennubaasist veidi põhja pool Ozera linnas (ligi 30 kilomeetrit Kiievist loodes) on näha Vene sõjaväemasinaid seismas elamurajoonides teedel.

Berestjankas (lennubaasist 16 kilomeetri kaugusel läänes) on näha võsa lähedal põllul kütuseveokeid ja Maxari väitel ka mitmikraketiheitjaid.

Ivankivist kagus, kus asus enam kui 60-kilomeetrise kolonni lõpp, on näha endiselt veokeid ja varustust sõiduteel.

Tšernihivi linna jalgpallistaadion ja raamatukogu said õhurünnakus tugevalt kannatada

Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, kus on näha rusuhunnikuid , mis on staadioni ümbruses laiali pillutud. Lähedal asuvas raamatukogus on sajad raamatud mööda maad laiali, majas on näha suuri auke. Nende kahe hoone vahel on suur kraater, mis sarnaneb kraatritega, mida on näha Mariupoli linnas, vahendas CNN. 

Tehnoloogiafirma Maxar Technologies satelliidipildid näitavad, et linn on saanud märkimisväärseid kahjustusi. 

Ukraina jalgpalliliit kinnitas, et staadion sai rünnakus kannatada. 

Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid

Viimase ööpäeva kokkuvõttes ütles Ukraina relvajõudude peastaap reede öösel tehtud ülevaates, et Ukraina kaitsejõud tõrjuvad ja hoiavad tagasi Venemaa pealetungi igas suunas.

Ukraina relvajõudude sõnul püüdsid Vene väed neljapäeva jooksul kindlustada enda okupeeritud alade piire, koondasid vägesid, taastasid lahinguvõimet, täiendasid rakettide, laskemoona ja kütusevarusid.

Peastaap märgib, et kuna Vene väed on kandnud Ukrainas kaotusi ning pealetung on aeglustunud, siis jätkab vastane Venemaal oma reservi moodustamist.

Poleske suunal üritavad Vene väed läbi murda Ukraina kaitsest muu hulgas Poliske, Kuhhari, Blahodatne, Andrijivka, Kopõlivi, Motõžõni, Horenõtsi, Butša ja Demõdivi piirkondades ning blokeerida Kiievit.

Ukraina relvajõudude sõnul peatasid nad põhja pool Vene väed, kui viimased üritasid Tšernihivi kaitsest läbi murda.

Relvajõudude sõnul pole välistatud Vene vägede edasiliikumine Kiievi poole idast Brovarõ suunast.

Ukraina relvajõudude sõnul püüavad Vene väed endiselt blokeerida Harkivi linna põhja poolt, kuid edutult. Relvajõudude väitel osalesid Harkivi oblastis lahingutes Vene reservväelastest moodustatud laskurrügemendid.

Donetski ja Tauria suunal koondavad Vene väed oma jõupingutusi Mariupoli ja Severodonetski hõivamisele.

Lõuna-Bugi jõe suunal püüdsid Vene väed enda kontrolli alla saadud piiridel kanda kinnitada, saavutada kontrolli Mõkolajivi linna üle ja tegutsesid pealetungi nimel Zaporižžja ja Krõvõi Rihi suundadel.

Mustal merel ja Aasovi merel sundisid kehvad ilmastikuolud Vene sõjalaevad tagasi mereväebaasidesse.

Ukraina õhujõudude väitel tulistasid nad neljapäeval alla kümme Vene sõjalennukit ning hävitasid kaks relvakonvoid. Vene sõjavägi pole neid väiteid kommenteerinud.

ERR Kiievis: rong on kõige kindlam viis läände põgeneda

Kiievis viibiv ERR-i korrespondent Anton Aleksejev rääkis "Terevisioonis", et praegu on veel vara öelda, kas Kiievist loodes paiknenud üle 60 kilomeetri pikkuse Vene vägede kolonni hajutamine kujutab Ukrainale suuremat ohtu kui seni.

Aleksejev lisas, et praegu on veel võimalik tsiviilelanikel suurematest linnadest nagu Kiiev ja Harkiv põgeneda.

"Maanteedel on palju kontrollpunkte. Kõige kindlam viis kuskilt kuskile jõuda on endiselt rong. Harkivist väljub mitu rongi päevas ja sealt saab põgeneda. Kiiev on Ukraina suurim transpordisõlm ja siit lahkub paarkümmend rongi päevas. Ehk Kiievist Lääne-Ukrainasse veel põgeneda saab. Mis puudutab maanteid, siis kõik sõltub konkreetsest regioonist ja olukorrast. Aga olukord on mõistagi endiselt ebastabiilne," sõnas Aleksejev.

USA ametnik: Vene väed on liikunud Kiievile lähemale, Tšernihiv on isoleeritud

USA kõrge kaitseametnik ütles, et Vene väed on liikunud viimase päeva jooksul Kiievile umbes viie kilomeetri võrra lähemale ja jõudnud Hostomeli lennujaama lähedusse. Samas on see piirkond käinud käest kätte kogu sõja vältel.

Ametniku sõnul jätkavad Vene väed Kiievi lähistel liikumist kahel paralleelsel joonel ning neist lähim on jõudnud ida pool pealinnast umbes 40 kilomeetri kaugusele.

Tšernihivi linn on USA ametniku väitel nüüd isoleeritud.

Briti kaitseministeerium märkis reedehommikuses ülevaates, et Vene armeel on jätkuvad raskused logistikaga, aga ümbergrupeerumine viitab lähipäevil Kiievi vastu suunatud uuele rünnakule.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/9SIvyYxJxe

#StandWithUkraine pic.twitter.com/6agVnIHuZn

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022

Ukraina minister: Vene armee on tapnud rohkem tsiviilelanikke kui sõjaväelasi

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et neljapäeva seisuga on Venemaa sõjavägi tapnud Ukrainas rohkem tsiviilelanikke kui Ukraina sõjaväelasi, vahendab Suspilne.

Reznikovi sõnul on Ukraina juhtkonna prioriteet praegu humanitaarkoridoride avamine kõige suurema löögi all olevatest linnadest nagu Mariupol, Sumõ oblasti linnad, Harkivi oblasti linnad ja mõned Kiievi eeslinnad. Samuti püütakse humanitaarabi kohale toimetada.

Kaitseministri sõnul on Ukraina eesmärk liikuda võiduni, kuid Venemaa jõud võib raugeda hiljem kui loodetakse.

Keskpäeval teatas asepeaminister Irõna Vereštšuk, et reedel on avatud 12 humanitaarkoridori, sealhulgas Mariupolist, Volnovahast, Enerhodarist, Izjumist, Butšast, Hostomelist, Makarivist.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price süüdistas Venemaa valitsust asulakeskuste maatasa tegemises selleks, et murda ukrainlaste võitlustahet. Ta lisas, et rünnakud Ukraina linnadele on jätnud elanikud vee, elektri, toidu ja ravimiteta.

Suurbritannia kaitseministeerium ütles samuti neljapäeval, et Venemaa paneb üha suuremaid jõude Ukraina linnade piiramisse.

"See vähendab edasi liikuvate jõudude hulka ja aeglustab Venemaa edenemist veelgi," märkis ministeerium.

Linnapea: Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul annavad Vene väed iga poole tunni järel õhulööke linna elurajoonidele, kirjutab Interfax.

"15. päev küünilist ja hävitavat sõda inimkonna vastu. Kaks päeva põrgut, Armageddon, mille Vene fašistidest väed meile korraldasid. Nad tulistavad küüniliselt keelatud relvadest, Gradidest, haubitsatest elurajoone. Täna tulistasid nad küüniliselt riigi päästeteenistust. Iga 30 minuti järel sisenes lennuk Mariupoli linna, tegutses elamurajoonides, tappes tsiviilelanikke - vanureid, naisi, lapsi," ütles Boitšenko oma videosõnumis. Ta lisas, et Vene väed hoiavad vangistuses 400 000 kodanikku, kes ootavad iga päev humanitaarkoridori.

Haridusminister Serhi Škarleti sõnul on sõja käigus Vene vägede pommirünnakutes saanud kannatada või hävinud üle 280 õppeasutuse. "15 päeva sõda! Selle aja jooksul sai pommitamise ja mürskude tõttu kannatada või hävis üle 280 kooli," kirjutab minister oma Telegrami kontol.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva hilisõhtul, et kahe päevaga on kokku läbi humanitaarkoridoride evakueeritud umbes 100 000 inimest.

"Sumõ, Trostjanets, Krasnopillja, Irpin, Butša, Hostomel, Izjum. Peaaegu 40 000 inimest on täna juba evakueeritud. Neile anti lõpuks turvalisus. Poltavas, Kiievis, Tšerkassõs, Zaporižžjas, Dnipros, Lvivis," rääkis Zelenski. Tema sõnul viidi abivajajatele ka humanitaarabi, toitu ja ravimeid.

Samas on Mariupol ja Volnovahha Zelenski sõnul täielikult isoleeritud.

Zelenski lisas, et Vene sõjaväelased ei peatanud tulistamist humanitaarkoridori loomiseks.

Zelenski ütles, et hoolimata sellest otsustas ta saata neisse paikadesse veokid vajalike asjadega. "Kuid sissetungijad alustasid tankirünnakut just selles piirkonnas, kus koridor oleks pidanud olema," rääkis ta Mariupolist.

ÜRO andmetel on kahe nädala jooksul põgenenud Ukrainast umbes 2,5 miljonit inimest.