Riia kongresside majas asuvas põgenike vastuvõtu keskuses on end praeguseks registreerinud 4000 ukrainlast, neile lisanduvad teistes omavalitsustes viibijad.

Kongresside majas asuva põgenikekeskuse suurim väärtus on see, et sinna on koondatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud kokku, keda Ukrainast tulnutel võib vaja minna. Olgu see siis viisade saamine, registreerimine, aga samuti ka elamispinna leidmine, toitlustus ja ka lasteaia- või töökoht.

Viimastel päevadel on keskuse külastajate hulk üha kasvanud. Poisid mängivad koridorinurgas palli, täiskasvanud täidavad samal ajal dokumente. Õhk on muredest paks – kel jäid Ukrainasse vanemad või lapsed, kel maatasa pommitatud kodu.

Läti püüab aidata, kuis suudab. Seaduse järgi on registreeritud Ukraina sõjapõgenikel samad õigused, mis kohalikel elanikel.

"Peamine on varjupaik, et sõja eest peitu pugeda. Nende plahvatuste ja sireenide eest, mida laps kardab. Lihtsalt, et poleks sõda," rääkis põgenik Julia Lopata.

"Vaja on elamispinda, toitu ja riideid. Paljud saabuvad ilma asjade, raha ja toiduaineteta," ütles Lara Prokapenko.

Natalja ja Aleksandr olid oma Harkivi ringtee äärses suvilas, kui sõda algas. Linna tagasi või Kiievi poole minna polnud enam võimalik ja nad põgenesid Venemaa kaudu.

"Sattusime Venemaale ja sealt tulime siia, et pääseda Euroopa Liitu," rääkis Aleksandr.

"Ootame, et Ukrainasse saabuks rahu. Hakkame tööle ja ootame, millal see kõik lõpeb. Seda enam, et Ukrainasse jäid meie lapsed," ütles Natalja.

Lätis korraldavad põgenike vastuvõtmist  tuletõrje- ja päästeteenistus, piirivalve, kohalik omavalitsus ja piirkondlikud kriisikomisjonid kahasse. Majutuseks on riik eraldanud 20 eurot inimese kohta ööpäevas, sellele lisandub toit. Kes end keskuses registreerib, saab ka rahalist toetust.

"Meil pole riigis koordinaatorit, kes paneks põgenikest üldise pildi kokku. Linnavalitsuse eesmärk on kindlustada pealinnas kord, et meil poleks tänavail kaos, segadust riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes, et inimesed lihtsalt käivad ringi ja otsivad abi, teadmata, kust seda saab ja kuhu minna. Selle tagamiseks mõistsime, et peame kõik need teenused koondama ühte kohta," ütles Riia aselinnapea Linda Ozola.

Praegu on Lätis kaks suurt põgenike vastuvõtu keskust - Riias ja Võnnus. Peagi avatakse pealinnas üks keskus veel. Kongresside maja pagulaskeskus on lahti tööajal, kuid abitelefon majutuse või esmase sotsiaalabi leidmiseks on avatud kogu aeg.

"Et seda keskust avada, pidime oma töötajate arvu mitmekordistama ja võimekust suurendasid ka riigiasutused," ütles pagulaskeskuse juht Raivis Knoks.

Lisaks majutusasutustele püütakse Lätis kaasata ka eraomanikke, kes on nõus oma ruume üürima.