Grünberg: Ülemiste ühisterminal võib valmida juba 2025
Energia- ja materjalihindade kallinemine pole praeguseks Rail Balticu ehitusplaane muutnud ning raudtee valmimistähtaeg on 2030. aasta ning ehitushankesse läinud Ülemiste terminal võiks valmida juba 2025, ütles ERR-ile Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
Sel nädalal välja kuulutatud Ülemiste ühisterminali ja selle lähiümbruse ehitus peaks hinnanguliselt maksma minema 178 miljonit eurot, kuid see prognoos on tehtud enne Venemaa sissetungi Ukrainasse ning mis kujuneb lõplikuks hinnaks, saab selgeks, kui selgub hanke võitja, lausus Grünberg.
"Eks see hind on ikkagi sõjaeelne. See mõjutab kõiki ehitusobjekte, ka meid. Eks see selgub protsessi käigus. Selle raudtee tähtsus on selle protsessi (Venemaa sissetungi – toim.) taustal seda enam oluline, et seda ehitada," ütles ta.
Kuigi Tallinna pole veel terminali ala detailplaneeringut kinnitanud ega terviseamet oma heakskiitu sellele andnud, ei tohiks see tähtaegasid mõjutada, lausus Grünberg.
"Me näeme, et see detailplaneering kinnitatakse õigeaegselt, loomulikult ei saa me enne ehitada, kui see on olemas. Mürauuringut me täiendame vastavalt ka teiste osapoolte ettepanekutele," ütles ta.
Grünbergi sõnul ei tohiks ka hindade tõus ühisterminali ja selle lähiala õigeaegset valmimist takistada. Samuti pole hinnapiiri, millest üle minnes ei saaks enam terminali ehitada.
"Me ehitamegi seda optsiooni korras ehk me taotleme jooksvalt raha, kuna ehitamise aeg on nii pikk – 2026. aastaks on valmis, võib-olla 2025 juba jõuame. Meil ei ole otsest punast joont, kust maalt me ei saaks ehitada," ütles ta.
Vajalikke maid omandatud tugevalt alal poole
Raudtee rajamiseks vajalikke maid on eraomanikelt omandatud praegu Harjumaal 10 protsenti, Raplamaal 45 ja Pärnumaal 40 protsenti.
"Selle taha meil otseselt midagi ei jää, sest enne, kui pole maad, ei saa taotleda ka ehitusluba. Praegu hindame, et jõuame samas tempos omandada maid, kui meil on vaja raudteed ehitada," ütles Grünberg.
Ka raudteed hakatakse ehitama väiksemate lõikude kaupa.
"Me vaatame suhteliselt jooksvalt, kui suurte lõikude kaupa hakkame ehitusse andma. Kuivõrd ühe kilomeetri hind võib olla ühest kümne miljoni euroni, siis väga suuri lõike ei ole mõtet korraga välja panna, kuna firmasid, kes suudavad need korraga ette võtta, ei ole kuigi palju. Me hakkame sealt peale, kus on olemas projekt, maa ja kus on ehitusluba," rääkis Grünberg.
Kui praegu peaks ehitamiseks lõike hakkama valima, siis oleks need Harjumaal ja Põhja-Raplamaal.
"Praegu Tallinnast kuni Rapla ja Kohilani on lõike, mis hakkavad kenasti valima. Sihimegi nii, et aasta lõpp-järgmise algus oleks (eeltööd) lõpetatud ja järgmine aasta saame kohe ehitama hakata. Ilmselt viimaseks jääb see Pärnu-tagune lõik, kus on vaja maakonnaplaneering uuendada. See peaks kehtestatama selle aasta lõpuks ja siis saab seal ka hakata edenema," lausus Grünberg.
Endiselt 2030. aasta ja 1,7 miljardit eurot
Kui varem arvestati Eestis, et 2026. aasta võiks olla aeg, mil raudtee valmis ja rongid sõitma hakkavad, siis nüüd on tähtaeg sama, mis Euroopa Liidulgi, 2030. aasta. "2030 peab olema valmis, sellest me peame praegu kinni," ütles Grünberg.
Seda, et ka 2030. aastaks raudtee valmis ei saa, praegu ei eeldata, lausus ta.
"Aga nagu me näeme, siis elu on väga ennustamatu. Kui 2021–2027 perioodi rahastus ei kata ära kogu trassi ehitus Poola piirini, siis ilmselt tuleb taotleda järgnevatest perioodidest. Kõik võib juhtuda, sinna lõppu võib jääda väga pingeline periood, aga me praegu eeldame, et saame Euroopa Liidu tähtajaga hakkama," rääkis Grünberg.
Rail Balticu Eesti osa maksumuseks hinnatakse praegu 1,7 miljardit eurot, millest 15 protsenti tuleb katta Eestil. Mis lõplikuks hinnaks kujuneb, hakkab selguma projektide valmides, ütles Grünberg.
"Me saame seda täpsustada siis, kui põhiprojekteerimine läbi. Me tahame järgmisel aastal ehitama hakata ja kõik lõigud ära projekteerida. Nende projektide pealt saab teha lõpliku maksumuse hinnangu ja siis saab näha, kus oleme oma sisendhindadega – energia, materjalid. Aga täna on 1,7 miljardit kehtiv," lausus ta.
Grünbergi sõnul pole praegu riigi poolt mingit vihjet, et kui ka ehitus läheb kallimaks, ei suudaks Eesti oma 15 protsenti katta.