Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets rääkis ERR-ile, et Ülemiste ühisterminali ehitushanke dokumendid on põhimõtteliselt valmis ning lähinädalatel kuulutatakse hange välja. Juba sügisel loodetakse Linda-nimelise terminali ehitajaga leping sõlmida.

Aga ehituslepingut ei saa sõlmida ilma ehitusloata. Ning ehitusluba ei saa taotlema hakata enne, kui kehtestatud on ühisterminali detailplaneering. Veel läinud sügisel ootas ettevõte, et mai lõpuks on linn planeeringu kehtestanud.

"Täna veel linn ütleb, et enne jaanipäeva, ehk siis mai lõpu ja 24. juuni vahel on üks volikogu istung ja seda sihitakse. Täna ollakse veel sellel kursil," sõnas Salomets.

Planeeringu etappide mõttes ollakse kehtestamisest veel päris kaugel. Enne tuleb linnavalitsusel planeering vastu võtta. Siis saadetakse see avalikule väljapanekule ning kui kõik oma kirjalikele kommentaaridele vastused saanud, toimub suur arutelu.

Tõenäoliselt saab nii oluline planeering ka selliseid ettepanekuid, millega ei arvestata, ehk riigihalduse minister peab pooled ära kuulama ning oma seisukoha kujundama. Vahepeal on terve rida teatamis- ja menetlustähtaegu.

Et kenasti graafikus püsida, lootis ettevõte planeeringu vastuvõtmiseni jõuda juba läinud aasta lõpus. Aga see etapp, kus erinevad ametid kontrollivad planeeringu seaduslikkust, venis oodatust pikemaks ning kestab tänini.

Peterburi tee müra kõrvale rohkem lärmi ei mahu

Üks keerulisemaid vaidlusi käib terviseametiga. Nimelt teatas amet juba novembris, et nemad terminali planeeringut kooskõlastada ei saa. "Mürauuringust tulenevalt ületatakse mürakaartidel välja toodud elu- ja ühiskondlike hoonetega aladel müra normtasemeid," kirjutas amet.

Tallinna linnavalitsus palus ametil järele mõelda, kuid detsembri keskpaigas tuli samasugune vastus. 

Amet selgitas, et juba praegu ilma terminalita kõrgub piirkonna müratase nii päeval kui öösel üheksa detsibelli normist kõrgemale. "Lisaks kinnitavad esitatud andmed, et müratase tõuseb veelgi," märkis amet.

Anvar Salomets selgitas, et sisuliselt polegi probleem Ülemiste terminaliga.

"Raudtee vaates tehakse ikkagi tohutult palju paremaks kogu tänane olukord. Kolitakse ju linnast välja kogu see kaubapark, trammiteel tehakse trajektoor sirgeks, ümber raudtee tulevad müratõkkeseinad," loetles Salomets. "Linnaliiklus, valdavalt Peterburi teel olev liiklus on see, mis kumulatiivset pilti seal toidab nii palju, et normid on ületatud."

Ka terviseamet rõhub oma kirjades just Peterburi teele ning sealsetele kortermajadele.

"Trammitee rajamine Peterburi tee eluhoonetele lähemale tähendab, et olemasolevasse mürarikkasse alasse kavandatakse müraallikaid juurde. Amet on seisukohal, et mürarikkasse piirkonda, kus asuvad eluhooned, ei tohiks müraallikaid juurde planeerida," seisab pöördumises.

Linnavõimud enne järgmiseks nädalaks kavandatud kohtumist terviseameti ja Rail Balticu arendajaga mürataset ei kommenteeri.

"Meie teada on tehtud veel üks mürauuring, mis tulebki partnerite vahel aruteluks uuel nädalal ja siis saab sellest hakata rääkima juba konkreetsetele detsibellidele ja müratõkke meetmetele tuginedes," ütles abilinnapea Vladimir Svet.

RBE ministeeriumile: miks terviseamet seadust eirab?

Rahvusringhäälingule selgitas amet, et on pärast detsembrikuist kirja ettevõttelt ka täiendavaid dokumente saanud ning neile omakorda tagasisidet andnud.

"Esitatud materjalides esines ebatäpsusi. Peale selle terviseametile täiendatud materjale esitatud ei ole," teatas amet ning rõhutas, et lähtub oma töös andmetest ja kehtivatest seadustest ning määrustest.

Viimases kirjas veebruari alguses nimetas terviseamet terve rea vigu, mida arendajal tuleks nii detailplaneeringu seletuskirjas kui ka mürauuringus parandada.

"Kogu eeltoodu on vajalik selleks, et oleks võimalik võrrelda olemasolevat olukorda ilma ühisterminalita ning perspektiivset olukorda koos ühisterminali ja sellega kaasnevate müraallikatega," selgitas amet.

Tollele kirjale pole Rail Baltic Estonia enam vastanud. Kolmapäeval pöördus ettevõte hoopis sotsiaalministeeriumi kantsleri Maario Mändmaa poole.

"Palume selgitada, mis õigusaktide alusel terviseamet eirab planeerimisseaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse sätteid ning nõuab andmeid, mida nimetatud seadused ei sätesta?" küsis ettevõtte projektijuht Ainar Viires. 

Salomets: linn võib edasi minna ka ilma terviseameti loata

"Elu peab ju edenema ja tekib nagu kentsakas olukord, et me saame kogu linnapildi tükk maad paremaks, aga kuskil on mingisugune koerasaba, mida ei saa ületatud," märkis Anvar Salomets, kelle sõnul peaks müraprobleem tulevikus niikuinii vähenema.

"Meetmed on muuhulgas Peterburi tee rekonstrueerimine. Lihtsalt see käib teises ajakavas võrreldes Ülemiste ühisterminali rekonstrueerimisega. Sellest me nüüd ausalt ka linnaga räägime, et igaüks peab ausalt enda osa katma," sõnas Salomets.

Aruteludeks terviseametiga pole ettevõttel lõputult aega. "Nagu Euroopa Liidu finantsvahenditega ikka, siis nendel on abikõlblikkuse tähtaeg. Ja selleks, et jõuaks õigeks tähtajaks asjad valmis ehitada ehk finantsvahendeid kasutada, peab olema teadud eeldused loodud."

Veel läinud aastal arvestas ettevõte sellega, et detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise vahel jääb aruteludeks neli-viis kuud aega. Nüüd loodetakse kõik see poole kiiremini ära teha. 

Salomets ütles, et jaanipäeva graafikus püsib asi veel siis, kui linnavalitsus võtab planeeringu vastu aprilli esimeses pooles. Tema hinnangul tullakse sellega toime ning müravaidlus takistuseks ei jää.

"Praegu tundub, et linn saab oma tegemised välja lubada ehk Peterburi maantee mingid rekonstrueerimise meetmed saab arvesse võtta," sõnas Salomets.

Terviseamet aga märkis oma kirjas selgelt, et tema lähtub ettevõtte esitatud mürauuringust. "Milliseks kujuneb müraolukord tulevikus, ei ole võimalik ameti hinnangul hetkel täpselt teada," seisab kirjas, kus lisatakse, et seoses liikluskoormuse kasvuga võib müra Peterburi teele hoopis juurde tulla.

"Tallinna linn juhib seda detailplaneeringu menetlust, nii et selles mõttes on tal kaalutlusõigus," ütles Salomets, kelle sõnul saab linn detailplaneeringu vastu võtta ka ilma terviseameti kooskõlastuseta.

"Täna me usume ikkagi, et ei saa arengut seisma jätta. Et kõik need muud parandused ju teevad pilti paremaks. Tuleks edasi liikuda ja nii mulle tundub, et arvab ka linn," sõnas Salomets.