ERR-i tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Reformierakonnale oma hääle 26 protsenti valijatest. Jaanuaris oli Reformierakonnal toetajaid 19 protsenti ja veebruaris 20 protsenti. Teisel kohal Emori uuringus oli Eesti 200, mida toetas 19 protsenti küsitletuist. Kuu varem oli Eesti 200-l toetajaid 21 protsenti.

Kolmandal-neljandal kohal olid märtsis võrdselt 18 protsendi suuruse toetusega Keskerakond ja EKRE (täpsemalt on Keskerakond veidi ees 18,1 protsendiga, EKRE toetus on 17,7 protsenti). Keskerakonna toetus oli jaanuaris-veebruaris 20 protsenti, EKRE oma jaanuaris 22 ja veebruaris 20 protsenti ehk aasta esimese kuuga võrreldes on EKRE toetus kukkunud enim.

Reitingute erisaates, kus lisaks Voogile osalesid ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook, leiti, et Reformierakonna juht Kaja Kallas on olnud aktiivne välis- ja julgeolekupoliitikas.

Urmet Kook tõi paralleeli pronksiööga, kui Reformierakonna toetus samuti tõusis.

Samosti sõnul on julgeolekukriis tõstnud ka maailma liidrite, nagu USA presidendi Joe Bideni, Briti peaministri Boris Johnsoni ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni toetust.

Kaja Kallase kõige suurem kriitik on Samosti sõnul praegu Keskerakonna juht Jüri Ratas.

Kook küsis, kas Reformierakonna toetus võib veelgi tõusta, näiteks 30 protsendile ning kuidas hakkab seda mõjutama näiteks Ukraina põgenike suur hulk Eestis ning sellega seotud probleemistik.

Voog pakkus, et see hakkab pingeid tekitama ja toetuse tõus ei pruugi olla selge.

Samost tõi esile, et on näha, et inimeste huvi sõja teemade vastu on praegu kõrge. "Samas on näha, et inimeste tähelepanu tõmbavad nüüd juba ka muud teemad."

Kook lisas, et kui EKRE toetus oli möödunud aasta teises pooles tõusnud, siis nüüd on nende toetus langenud.

"Sellises olukorras, kus EKRE ei saa valitsuse juhtparteile selgelt vastanduda, siis on nende toetuse langus loogiline," lausus Kook.

Voog rõhutas, et kui teemaks on ühtsus, siis EKRE positsioon vastanduda ei ole loogiline.

Voog märkis, et just Keskerakonna venekeelsete valijate seas tekitas sõda ja julgeolekukriis segadust.

Kook ja Samost tõdesid, et Keskerakonna venekeelsetel valijatel alternatiivi Keskerakonnale ei ole.

Samosti sõnul oli siiski üllatav, et Keskerakonna venekeelsed valijad pärast Jüri Ratase patriootlikke avaldusi erakonna tagant ära ei kadunud.

Kook ütles, et Eesti venekeelsele elanikkonnale on see sõda Ukrainas teatud mõttes silmi avav. "Harkivi pommitamine näitab, et venekeelset elanikkonda ei säästeta." ütles ta.

Samost rääkis, et päris mitmele erakonnale tuli see sõda täiesti kõrvalise teemana sisse. "Reformierakond positsioneeris end julgeolekuteemadel suhteliselt varakult ära," ütles ta.

Rääkides Isamaa toetusest ja Parempoolsete liikmete erakonnast välja heitmisest, ütles Voog, et tema hinnangul Isamaa sisemised pinged veel toetuses ei kajastu. "Isamaa on oma madalseisu piiri lähedal," sõnas Voog.

Kook küsis, et kui Parempoolsed loovad erakonna, siis kas neil on künnise ületamiseks šanssi? Või võtab võimalik uus erakond Isamaalt hääli ja Isamaal ei õnnestu riigikogu valimistel valimiskünnist ületada?

"Pigem konkureerivad Parempoolsed Reformierakonna ja Eesti 200-ga. Mina küll ei näe võimalust, et nad Isamaalt valijaid hakkaks võtma," vastas Voog.

Temaga nõustus Samost, kes pidas seda samuti ebaloogiliseks.