Mis on oluline 19. märtsil kell 05.20:

- Mariupolis on lahingud jõudnud kesklinna, Mariupoli teatri rusudes on samas jätkuvalt sajad inimesed;

- USA ja Hiina riigipead vestlesid ligi kaks tundi;

- Mõttekoda: Ukraina vägede vasturünnak Mõkolajivi suunal oli edukas

 - ÜRO andmeil on surma saanud üle 800 tsiviilelaniku, kuid ohvrite arv võib olla palju suurem;

- Venemaa süüdistas reedel Ukrainat rahukõneluste pidurdamises;

- NATO standardite alusel tegutsevad Ukraina relvajõud on Vene üksustest nii palju üle, et seda saab nimetada avalikuks alandamiseks, rääkis Briti mõttekoja RUSI endine direktor Michael Clarke;

- Ühendkuningriigi relvajõudude minister ütles reedel, et hommikul Lvivi lennukiremondi baasi tabanud Vene õhurünnak valmistab muret ning Briti valitsus kiirustab Ukraina üksuste õhutõrjevõimekuse tõstmisega;  

- Ukraina relvajõudude sõnul pole Vene väed endiselt oma strateegilisi eesmärke saavutanud;

- Briti luureandmetel takistab toidu- ja kütusepuudus Vene sõdurite edenemist;

- Lääne ametnik: lahingud jätkuvad ja Venemaa muudab taktikat;

- USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) prognoosib Mariupoli langemist.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Linnapea: lahingud on jõudnud Mariupoli kesklinna

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul on lahingud jõudnud kesklinna. See kinnitab varasemaid Vene vägede sama sisuga väiteid.

"Jah, nad olid täna väga aktiivsed. Tankide ja kuulipildujatega lahingud jätkuvad. Kõik peituvad varjendites," ütles Boitšenko BBC-le.

Tema sõnul on üle 80 protsendi elumajadest kahjustada saanud või hävinud, 30 protsenti neist ei ole võimalik taastada.

"Kesklinna ei ole enam. Ei ole väikest maatükkigi linnast, millel poleks märke sõjast," rääkis Boitšenko.

Mõttekoda: Ukraina vägede vasturünnak Mõkolajivi suunal oli edukas

USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) teatel korraldasid Ukraina väed viimaste päevade jooksul eduka vasturünnaku Lõuna-Ukrainas Mõkolajivi ümbruses. 

"Venemaa väed jätkasid reedel territoriaalsete edusammude tegemist ainult Mariupoli ümbruses. Vene vägedel on moraali- ja varustusprobleemid," teatas ISW. 

Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed jätkavad samm-sammult okupeeritud Ukraina territooriumi vabastamist igas suunas, vahendas ISW. 

Levivad teated, et Vene sõdurid vigastavad end ise, et vältida Ukrainasse saatmist, vahendas The Guardian. 

Kiiev: Venemaa sõjaväel õnnestus ukrainlased Aasovi merest ära lõigata

Ukraina relvajõudude peastaap teatas laupäeval, et venelastel õnnestus ukrainlased Aasovi merest ära lõigata. "Okupantidel on Donetski oblastipiirkonnas osaline edu õnnestunud. Ukrainalt on juurdepääs Aasovi merele ära võetud," teatas peastaap. 

"Vaenlane püüab maapealse operatsiooni ajal vägede edasiliikumise ebaõnnestumisi kompenseerida raketi- ja pommilöökidega. Nad kasutavad nii täppisrelvi kui ka valimatut pommitamist," lisas peastaap. 

Lääne ametnik: lahingud jätkuvad ja Venemaa muudab taktikat

Lääne ametnik ütles BBC-le, et viimase kahe nädala jooksul toimus rindejoonel suur võitlus. "Venemaa esialgne plaan kukkus läbi ja see viis nende lähenemisviisi sisse muutuse. See sundis neid vägesid ümber korraldama," ütles reede õhtul ametnik. 

Ametniku sõnul on Venemaa vägede käsutuses suur hulk suurtükiväe laskemoona. Seetõttu võib linnade pommitamine kesta veel nädalaid. 

Ametnik lisas, et kõrgemate ohvitseride kaotusi on Kremlil elanikkonna eest väga raske varjata. "See tekitab väljakutseid meedia kontrollimisel," ütles ametnik. 

Zelenski kutsus Moskvat üles pidama sisukaid läbirääkimisi

Ukraina president Volodomõr Zelenski tegi reedel oma igaõhtuse videopöördumise ja kutsus  Moskvat üles pidama sisukaid läbirääkimisi. 

"See on Venemaal ainus võimalus oma vigadest tulenevaid kahjusid vähendada," ütles Zelenski. 

"On aeg kohtuda. On aeg rääkida, on aeg taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus. Muidu on Venemaa kaotused sellised, et taastumiseks on vaja mitu põlvkonda," ütles Zelenski. 

Sattelliidipildid: Vene väed ehitavad Kiievi lähistel oma varustuse kaitsmiseks valle

Maxar Technologies on avaldanud analüüsi ja satelliidipildid, mille järgi ehitavad Vene väed oma Kiievist loodes asuvate positsioonide kaitsmiseks valle.

Vene sõjaväelased kaevavad ja ehitavad valle ümber oma sõjaväevarustuse Ozera ja Antonovi õhuväebaasi juures.

Vene sõjaväevarustust ja vallide ehitamist on näha ka Zdvõživka ja Berestjanka juures.

Ukraina: reedel evakueeriti humanitaarkoridoride kaudu üheksa tuhat inimest

Ukraina võimud teatasid, et evakueerisid reedel humanitaarkoridoride kaudu 9145 inimest. 

Ukraina presidendi kantselei teatel evakueeriti reedel viis tuhat inimest Mariupolist. Neli tuhat inimest põgenes Sumõ linnast. Neljapäeval õnnestus Ukrainal evakueerida umbes neli tuhat inimest, vahendas BBC. 

Ukraina kaitseministeerium: Vene väed pole reedel edasi liikunud

Ukraina asekaitseministri Hanna Maljari sõnul pole Vene väed reedel edasi liikunud, vahendas Reuters.

Maljar ütles riigitelevisioonis, et Vene vägedel on probleeme toidu ja kütuse puudusega ning sidega.

Ukraina relvajõudude sõnul on Vene vägede kaks peamist teed Kiievi ründamiseks blokeeritud.

Ka USA kaitseametniku väitel on Vene väed suures osas peatunud. Tema sõnul pole Vene väed põhja ja loode poolt teinud märkimisväärset lähenemist Kiievi suunas, lisaks pole Vene vägede liikumist näha linnast ida pool.

Ametniku sõnul on aga umbes 90 protsenti Vene vägedest Ukrainas endiselt lahinguvõimelised.

Mariupol on allika sõnul endiselt ümber piiratud. "Seal jätkub kõva pommitamine. Ukrainlased kaitsevad linna."

USA ametniku sõnul on kolme nädala jooksul tulistanud Vene väed välja 1080 raketti.

Relvajõudude peastaabi asejuhi Oleksandr Hruzevõtši sõnul on Vene väed peatatud mõlemal pool Dnepri jõge, mis Kiievi linnast läbi voolab.

Tema sõnul on Vene väed peatunud ligi 70 kilomeetri kaugusel linna paremkaldast, mistõttu saab sealt linna tulistada vaid rakettidest. "Vasakul on pealetung samuti peatatud. Vaenlane jätkab meie taristu tulistamist. Aga peamised rünnakuteed on blokeeritud," lisas ta.

Vene läbirääkija väitel on kõnelustel edusammud, Ukraina pole oma seisukohti muutnud

Vene läbirääkija Vladimir Medinski väitis reedel, et Moskva ja Kiiev on poolel teel kokkuleppele Ukraina demilitariseerimise kohta. Osapoolte seisukohad ühtivad tema sõnul kõige enam Ukraina neutraalsuse ja NATO-ga liitumisest loobumise küsimuses.

Interfaxi andmeil ütles Medinski, et kõneluste delegatsioonid arutavad julgeolekugarantiide nüansse juhuks, kui Ukraina ei ürita enam NATO-ga liituda.

Ta keeldus rohkemaid detaile avaldamast.

Ukraina läbirääkija Mõhhailo Podoljak kirjutas Twitteris, et Ukraina seisukohad ei ole muutunud. Ukraina tahab, et rahukõnelused viiksid relvarahuni, Vene vägede väljaviimiseni ja julgeolekugarantiideni.

"Vene poole teated on ainult nende nõudmised. Kõigi avalduste eesmärk on muu hulgas meedias pingete provotseerimine. Meie seisukohad on muutumatud. Relvarahu, sõjavägede väljaviimine ja tugevad julgeolekugarantiid konkreetses sõnastuses," kirjutas ta.

Zelenski sõnul on veel sajad inimesed Mariupoli teatri rusudes

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on pommitatud Mariupoli draamateatri rusudest päästetud 130 inimest, aga sajad inimesed on endiselt lõksus.

Zelenski ütles Ukraina televisioonile, et vaatamata keerulistele oludele päästetööd kestavad.

Senistel andmetel oli pommitamise ajal teatrihoones varjul 1300 inimest.

Zelenski sõnul takistab pommitamine endiselt inimeste evakueerimist Mariupolist.

Vene sõjaväe teatel on lahingud jõudnud Mariupoli kesklinna.

Macron ja Putin vestlesid taas Ukrainast

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa liider Vladimir Putin vestlesid reedel taas Ukrainast.

Telefonikõne kestis pisut üle tunni aja. Prantsusmaa presidendi büroo teatel ütles Macron Putinile, et on väga mures olukorra pärast Mariupolis, mis on olnud päevi pideva pommitamise all.

Kremli teatel rääkis Putin Macronile Moskva seisukohtadest võimaliku relvarahu kohta.

"Vastates Emmanuel Maconi murele, rõhutas Venemaa president, et erioperatsioonis osalevad Vene väed teevad kõik võimaliku, et tsiviilelanike elusid hoida," teatas Kreml.

Biden ja Xi vestlesid ligi kaks tundi

USA president Joe Biden ja Hiina liider Xi Jinping vestlesid reedel video teel ligi kaks tundi Ukraina teemal, teatas Valge Maja.

Hiina meedia väitel ütles Xi Bidenile, et riikide suhted ei saa liikuda vastasseisu staadiumisse ning konfliktid ja vastasseisud pole kellegi huvides.

"Ukraina kriis on midagi, mida me ei taha näha," ütles Xi.

Samuti ütles ta, et Hiina ja USA peavad peavad suunama oma kahepoolsed suhted õigele teele ning mõlemad peaksid tegema jõupingutusi maailma rahu nimel.

Valge Maja teatel selgitas Biden Xile tagajärgi, mis saabuvad siis, kui Hiina Venemaad sõjas materiaalselt aitab.

Mõkolajivis said tabamuse Ukraina sõjaväe kasarmud

BBC kirjutab, et Ukraina lõunaosas asuvas Mõkolajivis said Vene vägede raketirünnakus pihta Ukraina armee kasarmud.

Osadel andmetel sai surma vähemalt 45 inimest.

BBC Odessas töötav korrespondent Andrew Harding ütles, et väidetavalt tabas Mõkolajivi põhjaosas asuvaid kasarmuid vähemalt kaks raketti. Päästeööd käivad.

Hardingi sõnul kasutati kasarmuid kohalike sõjaväelaste väljaõppeks.

"Mõkolajiv on olnud nädalaid kõva pommitamise all pärast seda, kui Vene väed linnast tagasi tõrjuti," ütles Harding. Tema sõnul on paljud kohalikud elanikud juba läände põgenenud.

Kiievi oblastis on mitu linna isoleeritud

Kiievi oblasti kuberneri Oleksandr Pavljuki sõnul on oblastis mitu linna muust ilmast ära lõigatud ning neis on puudus toidust, veest ja ravimitest, kirjutab Ukrainska Pravda.

"Slavutõtš on täiesti isoleeritud. Vaja on toitu ja ravimeid," ütles Pavljuk.

Mitmel pool on tema sõnul humanitaarkatastroof, näiteks okupeeritud Ivankivis, Dõmeris ja Polesje kogukondades, kus pole kommunikatsioonilevi, elektrit, toitu ja ravimeid.

Butša rajoonis asuvas Makarivi kogukonnas pole vett, gaasi, elektrit ega sidet. Küla on küll Ukraina relvajõudude kontrolli all, aga pidevalt Vene vägede tule all.

Vene vägede liikumist on olnud näha Borodjanka, Hostomeli ja Dõmtrivi piirkondades. Irpinis ja Hostomelis toimusid reede öösel kokkupõrked.

Olukord Brovarõ linnaosas on pingeline, kuid kontrolli all.

Öösel kostis Obuhhivi rajoonis plahvatusi.

ÜRO andmeil on hukkunud üle 800 tsiviilelaniku

ÜRO inimõiguste voliniku büroo (OHCHR) andmetel on 17. märtsi seisuga hukkunud Ukraina sõjas vähemalt 816 tsiviilelanikku. Vigastada on saanud 1333.

Kõige rohkem on inimesi surma saanud suurtükkidest pommitamise ja mitmikraketisüsteemide tagajärjel, samuti raketi- ja õhurünnakute tõttu.

OHCHR-i hinnangul on ohvrite arv tõenäoliselt palju suurem, sest osadest piirkondadest, näiteks Mariupolist on olnud keeruline informatsiooni saada.

Venemaa väitel pidurdab Ukraina rahukõnelusi

Venemaa süüdistas reedel Ukrainat rahukõneluste pidurdamises.

"Kiievi režiim püüab iga võimaliku moodusega venitada läbirääkimiste protsessi, esitades üha uusi ebarealistlikke ettepanekuid," öeldakse Kremli pressiteates, milles anti ülevaade president Vladimir Putini ja Saksa kantsleri Olaf Scholzi reedel toimunud telefonivestlusest.

"Sellele vaatamata on Vene pool valmis jätkama lahenduse otsimist lähtudes oma hästi teada põhimõtetest," lisas Kreml.

Ka reede varahommikul pommitas Venemaa Ukraina linnasid

Ka reede varahommikul tegi Venemaa Lääne-Ukraina linnade pihta raketilööke.

Esialgsete teadete kohaselt on esimest korda õhulöögi saanud Lvivi lennuväli, mis on kesklinnast kuue kilomeetri kaugusel. Linnas viibivad ajakirjanikud kuulsid lennuvälja kandist plahvatusi ja kirjeldasid sealt tõusvat suitsusammast.

Lvivi linnapea kinnitas Venemaa õhulööki lennuvälja piirkonda, kuid ütles, et pihta sai hoone lennuvälja juures, mitte lennuvälja rajatised. Hiljem lisas ta, et tegemist on lennuvälja lähedal paikneva lennukite hoolduskohaga, kus kannatanuid ei ole.

Ukraina relvajõudude andmetel ründas Venemaa Lvivi kuue tiibraketiga, mis lasti välja Musta mere kohal lennukitelt.

Kiiev: linnas on hukkunud 222 inimest

Kiievi võimud teatasid reedel, et linnas on alates sõja algusest Vene vägede rünnakutes hukkunud 222 inimest, neist 60 on olnud tsiviilelanikud, sealhulgas neli lapsed.

Haavata on saanud 889 inimest, kelle hulgas 241 on tsiviilisikud, selgub Kiievi linnavalitsuse pressiteatest.

Ukraina: agressiooni eest vastutavad ka tavalised venelased

Ei ole õige pidada Ukraina ründamise eest vastutavaks ainult Vene presidenti Vladimir Putinit, kuna agressiooni toetab ka valdav enamus Vene kodanikke, rõhutasid reedel Ukraina välisminister ja presidendi nõunik.

"Mõned soovivad elada lihtsas maailmas, kus Putin üksi vastutab sõja eest. Reaalsus on aga see, et keegi konkreetne inimene viskab pomme Ukraina linnadele, tulistab põgenikke, joonistab Z-tähte, annab küsitlustes oma toetuse Putinile," kirjutas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris.

"Nagu 1930. aastatel vastutavad ka nemad, ehkki võivad olla propagandast mürgitatud," lisas Kuleba otsese viitega sakslastele, kes enne teist maailmasõda natside režiimi toetasid.

Sama rõhutas ka Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, kes kritiseeris Saksa kantslerit Olaf Scholzi otsustamatuse eest.

"Kantsler Scholz, püüdes õigustada oma otsustamatust, soovitab eristada tavalisi venelasi ja Putinit kui sõja initsiaatorit. See võib saada Euroopas suundumuseks, mis ei ole tõene. Sest ametlikult toetab 71 protsenti venelasi kategooriliselt sõda Ukraina vastu ja meie kodanike tapmist. Hoidke seda meeles," kirjutas Podoljak Twitteris.

Briti sõjandusekspert: Ukraina alandab lahinguväljal Venemaad

NATO standardite alusel tegutsevad Ukraina relvajõud on Vene üksustest nii palju üle, et seda saab nimetada avalikuks alandamiseks, rääkis Briti mõttekoja RUSI endine direktor Michael Clarke reedel BBC-le.

"Venelased teevad praktiliselt iga taktikalise vea, mida on võimalik teha. Vene üksused paistavad välja nagu nad oleksid täiesti ette valmistamata, et nad ei ole läbi mõelnud, kuidas suur sõjaline kampaania peaks toimuma," rääkis Clarke.

"Ukrainlased suudavad venelaste edasitungi takistada pea igas piirkonnas ning teevad nüüd juba isegi üsna tõhusaid vasturünnakuid. Vene üksused kaotavad rohkelt varustust ja elavjõudu," tõdes professor.

Clarke'i sõnul kasutab Ukraina lahingutegevuse juhtimisel NATO standardit, mida on alliansi riikide abil alates 2014. aastast juurutatud.

Kommenteerides reede hommikul lennukite hooldusbaasi ründamist Lvivis, märkis Clarke, et Venemaa on ette võtnud Ukraina taristu, mis aitab Ukrainal oma lennuväge toimimas hoida. Poola piirist kõigest 70 kilomeetri kaugusel asuva objekti ründamine on ka katse hirmutada Ukrainat abistavaid lääneriike, lisas ekspert.

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 18 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/UYOhiuE5PY

#StandWithUkraine pic.twitter.com/lvvGZkfNOJ

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 18, 2022

Briti minister lubab kiirustada Ukraina õhutõrje aitamisega

Ühendkuningriigi relvajõudude minister James Heappey ütles reedel, et hommikul Lvivi lennukiremondi baasi tabanud Vene õhurünnak valmistab muret ning Briti valitsus kiirustab Ukraina üksuste õhutõrjevõimekuse tõstmisega.

"See on vägagi sõja osa, et rünnatakse vastase varustusliine. Aga see konkreetne rünnak näitab, et ka inimesed Lääne-Ukrainas peavad kartma," ütles Heappey.

Ministri sõnul õpetavad Briti sõjaväelased praegu välja oma Ukraina kolleege kasutama õhutõrje raketisüsteeme Starstreak, mis peaksid kohe Ukrainasse jõudma.

Lääne ametnik: rahukõnelused toppavad

Lääne ametnike sõnul on Ukraina ja Venemaa rahukõnelustel kahe riigi vahel endiselt väga suur lõhe, kirjutas The Guardian.

Reuters tsiteerib anonüümseks jääda soovinud ametnikku, kes ütles, et mõlemad pooled võtavad rahuläbirääkimisi tõsiselt, kuid peatsest läbimurdest on vähe märke. "Mõlemad pooled võtavad neid tõsiselt, kuid kõnealuste positsioonide vahel on väga-väga suur lõhe," sõnas ametnik.

Teine ametnik ütles: "Need, kes vaatasid Putini kolmapäevast rahva poole pöördumist, võisid näha, et Venemaa ei ole eriti kompromissialdis."

Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian ütles neljapäeval avaldatud intervjuus, et tema arvates teeskleb Venemaa president läbirääkimisi lahinguplaani osana, nagu ta tegi nii Tšetšeenias kui ka Süürias. "Kahjuks seisame endiselt silmitsi sama Venemaa loogikaga – ta esitab maksimaalseid nõudmisi, soovib Ukraina alistumist ja intensiivistab piiramissõda," ütles Le Drian ajalehele Le Parisien.

Putin avaldas Erdoganile oma nõudmised kõnelustel Ukrainaga

Venemaa president Vladimir Putin avaldas telefonikõnes Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoganile oma nõudmised kõnelustel Ukrainaga.
Putin helistas Erdoganile neljapäeva pärastlõunal ning pärast seda intervjueeris BBC Türgi presidendi nõunikku ja pressiesindajat Ibrahim Kalini. Kalin oli üks vähestest ametnikest, kes kõnet pealt kuulis.

Venemaa nõudmised kõnelustel langevad kahte kategooriasse. Kalini sõnul on esimesed neli nõudmist sellised, millele Ukrainal poleks keeruline vastu tulla.

Põhiline nõudmine neist on see, et Ukraina tunnistaks end neutraalseks ega sooviks NATO-ga liituda.

Lisaks tahab Venemaa, et Ukraina desarmeeruks, et ta poleks Venemaale ohtlik. Samuti nõuab Venemaa vene keele kaitsmist Ukrainas.

Üks nõudmine on ka juba varem kõlanud Ukraina denatsifitseerimine. Türgi hinnangul oleks Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil viimast küllalt lihtne täita, mõistes näiteks kõik neonatsismi vormid hukka ning lubades nende üle kontrolli suurendada.

Teise kategooria nõudmisi oleks Ukrainal keerulisem vastu võtta. Neid nõudmisi Kalin kuigi täpselt ei selgitanud. Ta ütles lihtsalt, et need sisaldavad Donbassi staatust Ida-Ukrainas ja rõhutas selle ala venemeelsust. Samuti on Venemaal nõudmised 2014. aastal hõivatud Krimmi staatuse kohta.

Putin ütles telefonikõnes, et nendes kokkuleppimiseks peaks ta Zelenskiga silmast silma kohtuma. Zelenski on juba varem öelnud, et ta on valmis Putiniga kohtuma.

BBC hinnangul võib arvata, et Venemaa nõuab, et Ukraina valitsus loobuks Donbassist.

Türgi on varem pakkunud end Venemaa ja Ukraina läbirääkimistele vahendajaks.

Ukraina relvajõud: Izjumi linna suunal püüavad Vene väed rünnakuid jätkata

Ukraina relvajõudude peastaap märkis reede hommikul avaldatud kokkuvõttes, et vägede positsioonid oluliselt muutunud ei ole.

Peastaabi teatel on Ukraina väed osaliselt purustanud Venemaa 26. tankipolgu ja 437. väljaõppepolgu ning peatanud nende edasiliikumise. Teatest ei selgu, kus täpselt see lahing toimus.

Samuti teatas peastaap seitsme Venemaa lahingulennuki, ühe helikopteri ja kolme tiibraketi allatulistamisest.

Reedeöises kokkuvõttes teatas peastaap, et Venemaa väed pole endiselt saavutanud strateegilisi eesmärke, milleks on Ukraina relvajõudude alistamine, Donetski ja Luhanski oblastipiirideni jõudmine ning kontrolli saavutamine Ukraina idaosa üle.

Ukraina väitel jätkavad Vene väed oma kaotuste kompenseerimist välisvõitlejatega. "Teadaolevalt on Vene okupeerijad juba kaasanud ligi 1000 vabatahtlikku Bashar al-Assadi nn armeest ja Hezbollah'st. Peamine nõudmine välisvõitlejatele on, et neil on linnalahingute kogemus," kirjutab peastaap. Ukraina relvajõudude väitel ei kavatse välisvõitlejad aga osaleda lahingutes Ukraina territooriumil, vaid kasutavad reisi võimalusena pääseda Euroopa riikidesse.

Neljapäeva päeval ei rünnanud Vene väed Volõõnia suunal ja jätkasid Ukraina-Valgevene piiri kaitse tugevdamist Valgevene üksustega. Ukraina hinnangul on väga suur tõenäosus, et Vene eriteenistused korraldavad seal provokatsioone.

Samuti ei toimunud aktiivseid rünnakuid Polesje suunal. Peamiselt püüdsid Vene väed hoida varem okupeeritud piire ning valmistusid võimalikuks rünnakuks Kiievi vastu.

Ukraina relvajõudude väitel on saadud kaotuste tõttu Vene sõjaväelaste motivatsioon piirkonnas madal. "Lisaks on puudus taktikaliste üksuste kogenud komandöridest, mistõttu  on võimatu naasta lähiajal rünnakuoperatsioonide juurde," ütleb peastaap.

Põhja suunas püüavad Vene väed püsida kindlates piirides, taastada lahinguvõimekust ning koguda varusid. Jätkuvalt on Tšernihiv osaliselt isoleeritud ning Vene väed pommitavad linna.

Brovarõ suunal ei korraldanud Vene väed aktiivseid rünnakuid. Brovarõ linna ümbruses pommitavad Vene väed aeg-ajalt Ukraina relvajõudude positsioone.

Slobožanski suunal püüavad Vene sõjaväelased taastada laskemoona- ja kütusevarusid, et naasta Sumõ ja Harkivi ründamise juurde. Nad on sunnitud inimreserve arvatust varem kasutusele võtma.

Izjumi linna suunal püüavad Vene väed rünnakuid jätkata.

Ukraina relvajõudude sõnul keskendusid Vene väed Luhanski ja Donetski suunal Severodonetski ründamiseks ning Mariupoli piiramisele.

Lõuna-Bugi suunal aktiivseid rünnakuid ei toimunud ning Vene väed liikusid okupeeritud piiride kaitsesse. Samuti püüdsid Vene väed ümber grupeeruda ning varusid täiendada.

Ukraina peastaabi sõnul püüavad Vene väed tuvastada ja hävitada Musta mere rannikul olevaid õhukaitsesüsteeme.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud 14 200;

- tanke 450;

- jalaväe lahingumasinad 1448;

- lennukid 93;

- kopterid 112.

- suurtükisüsteemid - 205,

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) - 72,

- õhutõrjesüsteemid - 43

- autod ja muud sõidukid - 879,

- kütuseveokid – 60

- droonid - 12

- laevad / paadid - 3

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.

Mõttekoda: Mariupol võib peagi langeda

USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) hinnangul võib Ukraina sadamalinn Mariupol järjepidevate rünnakute tõttu lähinädalail Vene vägede kätte langeda.

ISW märgib, et neljapäeval ei teinud Vene väed suuremaid territoriaalseid edusamme. Samas järeldab mõttekoda, et Mariupoli purustamine ja selle elamupiirkondade kasvanud ründamine võib viia linna kapitulatsiooni või lõpuks selle hõivamiseni.

ISW andmetel tõid Ukraina jõud neljapäeval Vene vägedele Kiievi ümber suuri kahjusid ja tõrjusid tagasi Vene operatsioonid Harkivi oblastis. ISW sõnul on Ukraina õhujõud jätkuvalt tõhusad, tulistades ainuüksi kolmapäeval alla kümme Vene sõjalennukit.

ÜRO: hukkunud on ligi 800 tsiviilelanikku

ÜRO inimõiguste kõrge voliniku büroo (OHCHR) teatel on 16. märtsi lõpu seisuga kinnitatud andmetel hukkunud sõjas 780 Ukraina tsiviilelanikku: 146 meest, 111 naist, seitse tüdrukut ja 15 poissi, samuti 36 last ja 465 täiskasvanut, kelle sugu pole õnnestunud veel tuvastada.

Vigastada on saanud 1252 inimest: 130 meest, 100 naist, 17 tüdrukut ja seitse poissi, samuti 44 last ja 954 täiskasvanut, kelle sugu pole tuvastatud.

Enamik kavandatud evakuatsioonikoridoridest neljapäeval toimisid

Ukraina evakueerimiste eest vastutava asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul toimisid neljapäeval üheksast kokkulepitud evakuatsioonikoridoridest kaheksa, kirjutab CNN.

Teiste seas toimis evakuatsioonitee Mariupolist. Vereštšuki sõnul lahkus neljapäeval sealt ligi 800 eraautot ning üle 2000 inimese jõudsid õhtul Zaporižžja linna. Tegemist oli esimese korraga mitme päeva jooksul, kui evakuatsioonikoridor Mariupolist välja toimis.

Vereštšuki sõnul ei olnud Vene vägede korraldatud pommitamise tõttu võimalik avada evakuatsioonikoridori Harkivi ja Vovtšanski vahel.

Vereštšuk aga ei maininud, kas Vene väed lubasid kavandatud humanitaarabikolonnil lahkuda Berdjanskist ümberpiiratud Mariupolisse.

Kiievist loodes asuvasse Hostomeli ja Butša linna aga viidi 36 tonni toitu ja ravimeid. Samuti said humanitaarabi kolm küla pealinnast kirdes, mis on olnud ühe rängema pommitamise ja raketitule all.

Luhanski separatistid võtsid Rubižne valitsushooned enda kontrolli alla

Venemaa toetatud Luhanski "rahvavabariigi" separatistid on võtnud kontrolli Rubižne linna valitsushoonete üle, teatas CNN.

Luhanski rahvamiilitsa (LPR) ametlikule kanalile postitatud videos ütleb sõjaväevormis mees, et asub Rubižne administratiivhoone kõrval. "Nüüd lehvib siin LPR-i lipp. See tähendab kohalikele elanikele seda, et kui sõda pole veel lõppenud, siis on see lõppstaadiumis," räägib ta.

Teises videos on näha sõdurit Rubižne linnapea kabinetis ning hiljem paigaldamas LPR-i lippu linnavalitsuse hoonele. Kui kuulda on plahvatusi, ütleb mees, et Ukraina pool pommitab.

Luhanski oblastivalitsuse kuberner Serhi Haidai ütles varem kohalikule meediale, et Rubižne pommitamine jätkub.

"Vaenlane lihtsalt hävitab kõik linnad. See pole enam isegi valikuline. Enne nad pommitasid enam-vähem valikuliselt, täna nad tulistavad sihilikult," rääkis ta oma Telegrami kanalile postitatud videos.

"Inimesed on olnud kaks nädalat keldrites. Mõnel on pommivarjendid. Kui läheduses on mõni tehas, siis seal on head, tugevad pommivarjendid," lisas ta.

Briti luureandmed: Vene sõduritel on puudus toidust ja kütusest

Suurbritannia luureandmetel näevad Vene väed vaeva rünnakute jätkamisega Ukrainas, vahendas BBC.

"Logistilised probleemid kimbutavad jätkuvalt Venemaa takerdunud sissetungi Ukrainasse," seisab raportis.

Briti luure andmeil pole Vene sõdurid oma piiratud liikuvuse ja üleoleku puudumise tõttu õhus suutnud oma vägesid tõhusalt varustada põhiliste asjadega nagu toit ja kütus.

"Ukraina lakkamatud vasturünnakud sunnivad Venemaad suunama suuri vägesid enda varustusliine kaitsma. See piirab tugevalt Venemaa pealetungipotentsiaali," ütleb luure raport.

Briti luure andmed kordavad varem neljapäeval avaldatud USA hinnangut, mille järgi on Vene väed on kogu Ukrainas seiskunud.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 18 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/tVB01HziYQ

#StandWithUkraine pic.twitter.com/CGXYNXHMWC

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 18, 2022

Ukraina piirivalve: üle 320 000 kodaniku on naasnud kodumaale võitlema

Ukraina piirivalveteenistuse sõnul on alates Venemaa invasioonist kolm nädalat tagasi naasnud üle 320 000 kodaniku kodumaale võitlema. Enamik naasnutest on mehed.

"Meie poisid ei anna alla, seega me peame aitama, me peame võitlema oma riigi eest. Ukraina peab olema vaba, nagu ka kõik inimesed," ütles üks ukrainlane, kes naasis Poolast.

Zelenski: palgasõdurite liitumine Vene jõududega on nende elu rängim otsus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas inimesi, kes püüavad liituda Vene vägedega Ukrainas, et see oleks nende elu halvim otsus.

"Pikk elu on parem kui raha, mida teile lühikese elu eest pakutakse," ütles Zelenski videopöördumises.

Zelenski väitel on Ukrainal infot, et Vene sõjavägi värbab teistest riikidest palgasõdureid. Zelenski ütles, et see ei aita Vene vägesid ning Ukraina relvajõud kontrollivad jätkuvalt riigi võtmekohti.

Zelenski sõnul on Ukraina võtnud uued Vene ajateenijad vangi, kuid lisas, et Ukrainal pole vaja tuhandeid Vene sõdureid.

"Me ei tahtnud seda sõda. Me tahame ainult rahu. Ja me tahame, et te armastaksite oma lapsi rohkem kui kardate oma võimu," pöördus ta Vene elanike poole.