Sõja 24: päev: Mariupolis tänavalahingud, mujal on Vene armee peatatud

{{1647662640000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/AP/Rodrigo Abd

Lahingud Mariupolis on jõudnud Aasovi mere äärse sadamalinna keskele, ühtlasi on Vene vägedel vähemalt ajutisel õnnestunud samas piirkonnas Ukraina pool esimest korda merest ära lõigata. Kiievist põhjas on Ukraina Vene väed kindlalt peatanud mõlemal pool Dnepri jõge.

Mis on oluline 20. märtsil kell 04.45:

- Ukraina presidendi nõuniku sõnul on lahingute tulipunktid viimasel ajal olnud Mariupol, Mõkolajiv, Herson ja Izjum;

- Kiievi sõjaväeadministratsiooni juhi sõnul on linnas kinni võetud 127 Vene sabotööri; 

- Zaporižžjas jõustus 38-tunnine liikumiskeeld;

- Ukraina relvajõudude sõnul hukkus järjekordne Vene kindral;

- USA allikad kinnitasid, et Venemaa on kasutanud Ukrainas hüperhelikiirusega rakette;

- Mariupolis on lahingud jõudnud kesklinna, Vene armeel õnnestus Ukraina väed Aasovi merest ära lõigata;

- USA ja Hiina riigipead vestlesid ligi kaks tundi;

- Zelenski kutsus Moskvat üles pidama sisukaid läbirääkimisi;

- Vene vägede kaks peasuunda Kiievi ründamiseks on blokeeritud;

- Mõttekoda: Ukraina väed alistasid Venemaa sõja esimeses etapis.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Laupäeval evakueeriti Ukraina linnadest läbi humanitaarkoridoride 6623 inimest, vahendas BBC.

Reedel põgenes Vene vägede ümber piiratud linnades 9000 inimest.

Ukraina presidendi kantselei ametnik Kirill Tõmošenko sõnul pääses Mariupolist 4128 inimest.

Ukraina asepeaminister Irina Vereštsuki sõnul on üle Ukraina läänepiiri põgenenud üle 3,3 miljoni inimese.

Lisaks on ligikaudu kaks miljonit oma kodudest põgenenud Ukrainlast asunud ümber riigi sees.

Humanitaarkoridoride kaudu on Venemaa sissetungi algusest põgenenud oma kodudest ligikaudu 190 000 inimest.

Laupäevaks planeeritud humanitaarkoridorid enamasti õnnestusid, kuid Vene väed ei lasknud Mariupoli suunal liikunud busse läbi ning inimesed said evakueeruda vaid autodes.

Mõttekoda: Ukraina väed alistasid Venemaa sõja esimeses etapis

USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) kirjeldab Venemaa strateegiat kui õhudessant- ja mehhaniseeritud operatsioonide läbiviimist Ukraina suuremate linnade hõivamiseks. Mõttekoda leiab, et Mariupoli langemine ei muudaks märkimisväärselt Venemaa sõjalist tulemust. 

"Venemaa väed jätkavad piiratud edusammude saavutamist, kuid on ebatõenäoline, et suudavad sel viisil oma eesmärke saavutada. Mariupoli langemine ei muuda tõenäoliselt esialgse kampaania tulemust," hindas mõttekoda. 

Mõttekoja analüüsis märgitakse, et Venemaa sõjavägi keskendub nüüd pigem lokaliseeritud lahingutegevusele kui ulatuslike operatsioonide käivitamisele. Mõttekoda leiab, et Ukrainas valitseb patiseis, mis jätkudes saab olema väga vägivaldne ja verine, vahendas The Guardian. 

Suurbritannia kaitseministeeriumi viimaste luureandmete kohaselt pole Venemaa endiselt saavutanud kontrolli Ukraina õhuruumi üle.  "Nende jätkuv suutmatus seda teha, pidurdab oluliselt nende tegevust," teatas ministeerium.

Ukraina ja Valgevene raudteeühendus on väidetavalt katkestatud

Valgevene raudteetöölised katkestasid väidetavalt kõik raudteeühendused oma riigi ja Ukraina vahel, vahendas Deutsche Welle. 

Ukraina raudteejuht tänas laupäeval Valgevene töölisi väidetava sabotaaži eest. Raudteejuht keeldus täpsustamast, kuidas ühendus katkestati. 

Venemaa on läbi Valgevene Ukrainasse viinud palju sõjatehnikat ja vägesid. 

Kiiev peatas Venemaaga seotud erakondade tegevuse

Ukraina president Volodomõr Zelenski teatas sõjaseisukorrale viidates, et mõne opositsioonipartei tegevus peatati, kuna neil on väidetavalt seos Venemaaga, vahendas Bloomberg. 

"Arvestades täiemahulist sõda ja mõnede poliitiliste struktuuride sidemeid Venemaaga, otsustas Ukraina rahvuslik julgeolekunõukogu peatada mitme erakonna tegevuse," teatas pühapäeval videosõnumi vahendusel Zelenski. 

Bloombergi teatel loodab Ukraina saada järgmise partii USA relvi lähipäevade jooksul. Partii seas on ka Javelinid ja Stingerid. 

ÜRO teatel on sõjas hukkunud ligi 850 tsiviilelanikku

ÜRO inimõiguste voliniku büroo (OHCHR) andmetel on Vene vägede rünnaku algusest Ukrainale hukkunud vähemalt 847 Ukraina tsiviilelanikku, nendest 64 on lapsed.

Reedel avaldatud andmetest on surmade hulk suurenenud 31 inimese võrra.

Vigastada on saanud vähemalt 1399 inimest, neist 78 on lapsed.

Reaalne hukkunute ja vigastatute hulk on tõenäoliselt palju suurem, lisas OHCHR.

Boris Johnson: Putin on paanikas ja kardab demokraatiat toetavat ülestõusu

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles laupäeval, et Vladimir Putin on totaalses paanikas ja kardab Moskvas ülestõusu. 

Johnsoni sõnul on Putin Ukraina pärast hirmul, kuna seal on vaba ajakirjandus ja demokraatlik riigisüsteem.

"Sellepärast püüab ta kustutada vabaduse leeki Ukrainas. Sellepärast on oluline, et ta ebaõnnestuks," ütles Johnson. 

Meedia: Venemaa värbab võitlejaid Donbassi tsiviilelanike hulgast

Ajaleht The Kyiv Independent teatas reedel, et Venemaa sunnib separatistide territooriumil elavaid väljaõppeta mehi võitlema.

"Need inimesed pole kunagi isegi kuulipildujat käes hoidnud," ütles kohalik Donetski oblasti elanik. 

Teine kohalik Donbassi elanik ütles, et tsiviilisikud peavad teenima rindel ja Vene väed ähvardavad neid tulistada, kui nad ei täida käsku, vahendas The Guardian. 

Mõkolajivi baasis hukkus vähemalt 50 inimest

Reedel said Ukraina lõunaosas asuvas Mõkolajivis Vene vägede raketirünnakus pihta Ukraina armee kasarmud. BBC teatel hukkus rünnakus vähemalt 40 inimest.

"Vähemalt 50 surnukeha on välja toodud, kuid me ei tea, palju veel rusude all on," ütles kohapeal töötav meedik AFP-le.

Meediku sõnul ööbis baasis rünnaku ajal vähemalt 200 sõdurit. BBC teatel on kolmes erinevas haiglas ravil vähemalt 57 rünnakus vigastada saanud sõdurit.

Mõkolajivi oblasti kuberneri sõnul jätkuvad sündmuskohal päästetööd.

Ukraina kutsub Hiinat üles Venemaad hukka mõistma

Ukraina kutsus Hiinat üles ühinema läänega Venemaa sissetungi hukka mõistmises.

"Hiina võib olla oluline mängija maailma julgeolekus, kui ta teeb õige otsuse - toetada tsiviliseeritud riike ja mõista hukka Venemaa barbaarsus," ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

Hiina loobus ÜRO-s Venemaa sissetungi vastu hääletamisest ja USA ametnike sõnul on Hiina andnud signaali, et võib pakkuda Venemaale sõjalist abi.

Kiievi ja Luhanski oblastites hukkus veel 10 tsiviilisikut

Viimase kahe päeva jooksul on Kiievi ja Luhanski oblastites hukkunud sõjategevuse tõttu kümme tsiviilelanikku, nende hulgas kaks last, vahendas BBC.

Vene vägede rünnakus Kiievi oblastis Makarivi linnas hukkus reedel seitse tsiviilelanikku ja sai haavata viis, teatas piirkonna politsei.

Luhanski Oblastis Rubižne linnas hukkus rünnaku tagajärejel kokku kukkunud majas laupäeval naine ja kaks last. Rusudest leiti ka kolmas laps, kes ei saanud varingus tõsiselt vigastada.

Venemaa toob Kaug-Idast vägesid juurde

Venemaa värbab Ukrainas kantud kaotuste korvamiseks vägesid riigi kaugematest piirkondadest nagu Vladivostokist ja Petropavlovsk-Kamtšatskist, kirjutab Ukrainska Pravda.

Ukraina relvajõudude teatel on kahe piirkonna merejalaväelaste väeosad suunatud Valgevene territooriumile.

Vene väed laupäeva öösel olulisi edusamme ei teinud

Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul viimase 24 tunni jooksul sõja rindel olulisi muutusi ei toimunud.

"Olukord ja kaitseväe tegevuse iseloom pole viimase ööpäeva jooksul oluliselt muutunud. Ukraina relvajõud ja teised kaitseväe üksused jätkasid rünnakuid vallutatud piire hoida püüdvate vaenlase väerühmade pihta," märgivad Ukraina relvajõud oma laupäevahommikuses kokkuvõttes.

Väidetavalt hävitasid Ukraina jõud Mõkolajivi ja Sumõ piirkonnas mitu Vene sõjaväekolonni.

"Ukraina õhutõrjeväed ja hävitajad tabasid 12 vaenlase õhusihtmärki – kaht lennukit, kolme helikopterit, kolme mehitamata õhusõidukit ja nelja tiibraketti," lisavad relvajõud.

Ukraina hinnangul võib Venemaa juhtkond otsustada kuulutada välja avatud mobilisatsiooni, kuna on kandnud siiani suuri kaotusi.

"Selliste tegude õigustamiseks on võimalik, et Vene Föderatsiooni territooriumil viiakse läbi hulk provokatsioone, milles on tsiviilohvreid, nagu tehti enne teist Tšetšeenia kampaaniat. See võimaldab valitsusmeelsel juhtkonnal otsustada sõjaseisukorra ja kodanike täieliku mobiliseerimise üle," arvab Ukraina peastaap.

Ukraina relvajõudude sõnul jätkub haavatud ja hukkunud Vene sõjaväelaste transportimine Ukraina territooriumilt ning seetõttu on Valgevenes "Gomeli linnas kõik kirurgiaosakondadega meditsiiniasutused seotud haavatud Vene sõjaväelaste vastuvõtmise ja ravimisega".

Ukraina väitel kannatavad Vene väed märkimisväärseid kaotusi, neil on probleeme üksuste logistikaga, sõjaväelaste moraalse ja vaimse seisundiga.

Laupäeva pärastlõunal avaldatud kokkuvõttes kordasid relvajõud, et Vene väed pole saavutanud oma peamisi ülesandeid: Ukraina relvajõudude alistamine, Kiievi piiramine, Donetski ja Luhanski oblasti halduspiirideni jõudmine ning kontrolli kehtestamine Dneprist vasakule jäävate Ukraina alade üle.

Osaliselt on Vene väed saavutanud oma eesmärgi Donetski suunal. Mõkolajivi suunal peatasid Ukraina väed vastase.

Ukraina relvajõudude sõnul jätkavad Vene väed raketi- ja pommirünnakuid sõjalise ja tsiviiltaristu pihta. Ukraina väitel on Vene vägede peamised maismaasihtmärgid olnud tööstustaristu, koolid, haiglad, pühakojad ning elamurajoonid.

Tšernihivi linna osaline blokaad jätkub. Ukraina peastaabi sõnul korraldavad Kiievi juures Vene väed oma lahinguüksusi ümber. Sumõ ja Ohtõrka suunas pole aktiivseid ründeoperatsioone Vene väed teinud, vaid on keskendunud Sumõ linna blokaadile.

Vaenlane üritab valmistuda pealetungioperatsioonideks Trostjanetsi, Okhtõrka, Poltava asulate suunas. Harkivi oblastis pole aktiivseid rünnakuid toimunud, Vene väed on peamiselt keskendunud Harkivi linna piiramisele.

Donetski suunal tegutsevad Vene väed Borovi, Ternõi, Novokrasnjanka, Pervomaiski, Horlivka, Panteleimonovka ja Jasini asulate piirkondades.

Lahingute tulipunktid on Mariupol, Mõkolajiv, Herson ja Izjum

Ka Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnul pole viimase 24 tunni jooksul eesliinil muutusi näha olnud.

Ta lisas, et lahingud aga kestavad. Suurimad lahingud käivad tema sõnul Ukraina kaguosas Mariupolis, lõuna pool Mõkolajivis ja Hersonis ning riigi idaosas Izjumis.

Kohalikud elanikud Mariupolis Vene-meelsete võitlejate sõjamasina ees. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko

Linnalahingud takistavad Mariupoli teatri rusudest inimeste päästmist

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko ütles BBC-le, et tänavalahingud kesklinnas takistavad inimeste päästmist teatrimajast, mida Vene väed kolmapäeval pommitasid.

Boitšenko sõnul on rusudes lõksus sajad inimesed. Ta selgitas, et päästetöötajad saavad inimesi rusudest välja aidata vaid aegadel, mil lahingud on vaibunud.

"Piirkonnas on tankid ja pommitamine ja tulistatakse kõiksugustest relvadest. Meie jõud teevad kõik, mida suudavad, et oma positsioone linnas hoida, kuid vaenlase väed on kahjuks suuremad kui meil," rääkis ta.

Reedel teatasid Mariupoli võimud, et enam kui 1000 teatrimajja lõksu jäänud inimesest 130 on pääsenud.

Venemaa on eitanud teatrimaja pommitamist.

Mariupoli linnavolikogu teatas, et linna elanikke viiakse vastu nende tahtmist Venemaa territooriumile. 

"Vangi võetud Mariupoli elanikud viidi laagritesse, kus Venemaa väed kontrollisid nende telefone ja dokumente. Seejärel suunati nad ümber kaugematesse Venemaa linnadesse," teatas volikogu. 

Ukraina ametnik: Kiievis on kinni võetud 127 Vene sabotööri

Kiievi sõjaväeadministratsiooni juhi Mõkola Žõrnovi sõnul on alates Venemaa pealetungist võetud pealinnas kinni 127 sabotööri.

Žõrnov rääkis ka, et kuna Kiievis on 35 turgu ja 635 kauplust, on linnas piisavalt toiduvarusid isegi pikaajaliseks kaitseks.

Politsei: Vene väed pommitasid kaheksat Donetski asulat

Ukraina politsei teatel pommitasid Vene väed viimase ööpäeva jooksul kaheksat Donetski oblasti asulat, kirjutab Interfax.

Politsei sõnul on saanud surma ja vigastada kümned inimesed, nende seas lapsed. Kahjustada sai vähemalt 37 maja ja taristu.

Politsei sõnul olid tule all Mariupol, Avdijivka, Kramatorsk, Pokrovsk, Novoselidovka, Verhnetoretskoje, Krõmka ja Stepne.

"Vaenlane pommitas linnu ja külasid lennukitelt, rakettidest ja suurtükkidest, sealhulgas kasutas keelatud kassettlahingumoona. Tsiviilobjektide hulgas, mille Vene Föderatsioon hävitas, on mitmekorruselised ja eramajad, kool, lasteaed, muuseum, kaubanduskeskus ja administratiivhooned," seisab teates.

Politsei alustas kriminaalmenetlust.

Hukkus järjekordne Vene armeejuht

Ukraina relvajõud ütlevad oma laupäevahommikuses teates, et Tšernobajevka linnas sai pommirünnakus surma Vene kindralleitnant Andrei Mordvitšev.

Ta oli Lõuna sõjaväeringkonna 8. armee juhataja.

Mordvitšev on juba viies kindral, kes sõjas surma saanud.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeva hommikul tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud 14 400;

- tanke 466;

- jalaväe lahingumasinad 1470;

- lennukid 95;

- kopterid 115.

- suurtükisüsteemid - 213,

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) - 72,

- õhutõrjesüsteemid - 44

- autod ja muud sõidukid - 914,

- kütuseveokid – 60

- droonid - 17

- laevad / paadid - 3

- eritehnika - 11

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.

Põlev toidukauplus pidevate lahingute piirkonnaks olevas Hostomelis Kiievist loodes. Autor/allikas: SCANPIX / MAXAR / REUTERS

Zaporižžjasse saabus Mariupolist ja Berdjanskist ligi 500 inimest

Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Staruhh ütles, et Mariupolist ja Berdjanskist evakueerus laupäeva hommikul Zaporižžjasse 471 inimest.

"19. märtsi hommik. Zaporižžjasse saabus Mariupolist ja Berdjanskist täiendavad 471 inimest. Öö bussis. Inimeste vastupidavus on piiritu. Aitäh kõigile, kes osalesid," sõnas Staruhh.

Zaporižžjas jõustus 38-tunnine liikumiskeeld

Ukraina lõunaosas asuvas Zaporižžjas hakkas laupäeval kell 16 kehtima 38 tunni pikkune liikumispiirang, ütles aselinnapea Anatoli Kurtjev.

Ukraina sõjavägi on palunud inimestel kuni esmaspäeva varahommikuni kodudes püsida.

"Ärge minge sel ajal õue," ütles Kurtjev veebipostituses.

Kurtjevi sõnul ründavad Vene väed Zaporižžjat pommide, tankide, helikopterite ja raketisüsteemidega.

Tema sõnul hukkus reedel Zaporižžja äärelinna pommitamises üheksa inimest, 17 sai vigastada.

Zaporižžjast on saanud oluline osa teekonnast, mille kaudu on liikunud Mariupolist minema hinnanguliselt 35 000 inimest.

Mariupolis käivad lahingud metallitehase pärast

Ukraina siseministri nõuniku Vadõm Denõsenko sõnul käivad Mariupolis lahingud Azovstali metallitehase pärast. Tema sõnul jätkavad Vene väed selle pommitamist, vahendas Iterfax.

"Nüüd käivad lahingud Azovstali pärast. Tegelikult võin olemasolevate andmete järgi öelda, et oleme selle majandushiiglase kaotanud. Tegelikult hävib üks Euroopa suuremaid metallitehaseid," ütles Denõsenko.

Ta märkis ka, et mõnel inimesel õnnestus Mariupolist lahkuda, ning nimetas olukorda linnas katastroofiliseks.

Linnapea: lahingud on jõudnud Mariupoli kesklinna

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul on ägedad lahingud jõudnud nädalaid sisse piiratud ja selle ajaga puruks pommitatud ligi poole miljoni elanikuga linna keskele. Linnapea kinnitas seega varasemaid Venemaa sama sisuga väiteid.

"Jah, nad olid täna väga aktiivsed. Tankide ja kuulipildujatega lahingud jätkuvad. Kõik peituvad varjendites," ütles Boitšenko BBC-le.

Linnapea sõnul on üle 80 protsendi Mariupoli elumajadest kahjustada saanud või hävinud, 30 protsenti neist ei ole võimalik taastada.

"Kesklinna ei ole enam. Ei ole väikest maatükkigi linnast, millel poleks märke sõjast," rääkis Boitšenko.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas laupäeval, et venelastel õnnestus ukrainlased Aasovi merest ära lõigata.

"Okupantidel on Donetski oblastipiirkonnas osaline edu õnnestunud. Ukrainalt on juurdepääs Aasovi merele ära võetud," teatas peastaap. 

"Vaenlane püüab maapealse operatsiooni ajal vägede edasiliikumise ebaõnnestumisi kompenseerida raketi- ja pommilöökidega. Nad kasutavad nii täppisrelvi kui ka valimatut pommitamist," lisas peastaap. 

Ukraina teatas laupäeval, et riigi õhutõrje hävitas vähemalt 12 Venemaa õhusihtmärki. Nende seas olid kaks lennukit, kolm helikopterit, kolm drooni ja neli tiibraketti, vahendas BBC. 

Inimesed ootavad autodes Venemaa poolt sisse piiratud Mariupoli linna servas võimalust linnast lahkuda. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMA

Venemaa väidab, et on kasutanud Ukrainas hüperhelikiirusega rakette

Venemaa kaitseministeeriumi väitel kasutasid Vene väed Ukrainas hüperhelikiirusega rakette.

Kaitseministeeriumi teatel hävitasid Vene väed Ivano-Frankivski oblastis ülihelikiirusega rakettide abil suure maa-aluse rakettide ja lennukite laskemoona hoidla, vahendas Interfax.

Ministeerium teatas, et hävitas rannikuraketisüsteemi abil ka Ukraina sõjaväe raadio- ja luurekeskused sadamalinna Odessa lähedal.

Laupäeval kirjutas CNN, et ajakirjanikega suhelnud USA allikad kinnitasid rakettide kasutamist.

Ukraina loodab laupäeval avada kümme humanitaarkoridori

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk ütles, et võimud loodavad avada laupäeval kümme evakuatsioonikoridori.

Reutersi andmeil ütles Vereštšuk, et ka ümberpiiratud Mariupolist on planeeritud humanitaarkoridor avada, kuigi varasemad katsed linnast tsiviilelanikke evakueerida on olnud keerulised. Mõlemad osapooled on süüdistanud teineteist humanitaarkoridoride pommitamises.

Mariupolisse on jäänud hinnanguliselt 350 000 tsiviilelanikku, kellel on puudus toidust ja veest.

Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles varem, et laupäeval on oblastis avatud evakuatsioonikoridorid.

"Humanitaarkoridorid on kokkulepitud. Me püüame täna inimesi evakueerida ja viia toitu. "Vaikuse režiim" algab kokkuleppe järgi kell 9," rääkis Haidai.

Lahingute piirkonnad pole suures plaanis muutunud

Ukraina asekaitseministri Hanna Maljari sõnul pole Vene väed reedel edasi liikunud, vahendas Reuters.

Maljar ütles televisioonis, et Vene vägedel on probleeme toidu ja kütuse puudusega ning sidega.

Ukraina relvajõudude sõnul on Vene vägede kaks peamist teed Kiievi ründamiseks blokeeritud.

Ka USA kaitseametniku väitel on Vene väed suures osas peatunud. Tema sõnul pole Vene väed põhja ja loode poolt teinud märkimisväärset lähenemist Kiievi suunas, lisaks pole Vene vägede liikumist näha linnast ida pool.

Ametniku sõnul on aga umbes 90 protsenti Vene vägedest Ukrainas endiselt lahinguvõimelised.

USA ametniku sõnul on kolme nädala jooksul tulistanud Vene väed välja 1080 raketti.

Relvajõudude peastaabi asejuhi Oleksandr Hruzevõtši sõnul on Vene väed peatatud mõlemal pool Dnepri jõge, mis Kiievi linnast läbi voolab. Tema sõnul on Vene väed peatunud ligi 70 kilomeetri kaugusel linna paremkaldast, mistõttu saab sealt linna tulistada vaid rakettidest.

"Vasakul kaldal on pealetung samuti peatatud. Vaenlane jätkab meie taristu tulistamist. Aga peamised rünnakuteed on blokeeritud," lisas ta.

Kiievist on väga suur osa pealinna elanikest lahkunud, kuid paljud on endiselt seal, poed ja transport valdavalt töötavad ning inimeste varustamine elektri, side, vee ja toiduga on kindel.

Ostja Kiievis 18. märtsil suure toidukaupluse piimariiuli ees. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMA

Mõttekoda: Ukraina vägede vasturünnak Mõkolajivi suunal oli edukas

USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) teatel korraldasid Ukraina väed viimaste päevade jooksul eduka vasturünnaku Lõuna-Ukrainas Mõkolajivi ümbruses. 

"Venemaa väed jätkasid reedel territoriaalsete edusammude tegemist ainult Mariupoli ümbruses. Vene vägedel on moraali- ja varustusprobleemid," teatas ISW. 

Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed jätkavad samm-sammult okupeeritud Ukraina territooriumi vabastamist igas suunas, vahendas ISW. 

Levivad teated, et Vene sõdurid vigastavad end ise, et vältida Ukrainasse saatmist, vahendas The Guardian. 

Maxar Technologies on avaldanud analüüsi ja satelliidipildid, mille järgi ehitavad Vene väed oma Kiievist loodes asuvate positsioonide kaitsmiseks valle.

Vene vägede kaevatud kaitsevallid. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Maxar Technologies

Vene sõjaväelased kaevavad ja ehitavad valle ümber oma sõjaväevarustuse Ozera ja Antonovi õhuväebaasi juures.

Vene sõjaväevarustust ja vallide ehitamist on näha ka Zdvõživka ja Berestjanka juures.

Lääne ametnik: lahingud jätkuvad ja Venemaa muudab taktikat

Ühe lääneriigi kaitsevaldkonna ametnik ütles BBC-le, et viimase kahe nädala jooksul toimus rindejoonel suur võitlus. "Venemaa esialgne plaan kukkus läbi ja see viis nende lähenemisviisi sisse muutuse. See sundis neid vägesid ümber korraldama," ütles reede õhtul ametnik. 

Ametniku sõnul on Venemaa vägede käsutuses suur hulk suurtükiväe laskemoona. Seetõttu võib linnade pommitamine kesta veel nädalaid. 

Ametnik lisas, et kõrgemate ohvitseride kaotusi on Kremlil elanikkonna eest väga raske varjata.

"See tekitab väljakutseid meedia kontrollimisel," ütles ametnik. 

Zelenski kutsus Moskvat üles pidama sisukaid läbirääkimisi

Ukraina president Volodomõr Zelenski tegi reedel oma igaõhtuse videopöördumise ja kutsus  Moskvat üles pidama sisukaid läbirääkimisi. 

"See on Venemaal ainus võimalus oma vigadest tulenevaid kahjusid vähendada," ütles Zelenski. 

"On aeg kohtuda. On aeg rääkida, on aeg taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus. Muidu on Venemaa kaotused sellised, et taastumiseks on vaja mitu põlvkonda," ütles Zelenski. 

Vene läbirääkija väitel on kõnelustel edusammud, Ukraina pole seisukohti muutnud

Vene läbirääkija Vladimir Medinski väitis reedel, et Moskva ja Kiiev on poolel teel kokkuleppele Ukraina demilitariseerimise kohta. Osapoolte seisukohad ühtivad tema sõnul kõige enam Ukraina neutraalsuse ja NATO-ga liitumisest loobumise küsimuses.

Interfaxi andmeil ütles Medinski, et kõneluste delegatsioonid arutavad julgeolekugarantiide nüansse juhuks, kui Ukraina ei ürita enam NATO-ga liituda.

Ta keeldus rohkemaid detaile avaldamast.

Ukraina läbirääkija Mõhhailo Podoljak kirjutas Twitteris, et Ukraina seisukohad ei ole muutunud.

Ukraina tahab, et rahukõnelused viiksid relvarahuni, Vene vägede väljaviimiseni ja julgeolekugarantiideni.

"Vene poole teated on ainult nende nõudmised. Kõigi avalduste eesmärk on muu hulgas meedias pingete provotseerimine. Meie seisukohad on muutumatud. Relvarahu, sõjavägede väljaviimine ja tugevad julgeolekugarantiid konkreetses sõnastuses," kirjutas Podoljak.

Macron ja Putin vestlesid taas Ukrainast

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa liider Vladimir Putin vestlesid reedel taas Ukrainast.

Telefonikõne kestis pisut üle tunni aja. Prantsusmaa presidendi büroo teatel ütles Macron Putinile, et on väga mures olukorra pärast Mariupolis, mis on olnud päevi pideva pommitamise all.

Kremli teatel rääkis Putin Macronile Moskva seisukohtadest võimaliku relvarahu kohta.

"Vastates Emmanuel Maconi murele, rõhutas Venemaa president, et erioperatsioonis osalevad Vene väed teevad kõik võimaliku, et tsiviilelanike elusid hoida," teatas Kreml.

Biden ja Xi vestlesid ligi kaks tundi

USA president Joe Biden ja Hiina liider Xi Jinping vestlesid reedel video teel ligi kaks tundi Ukraina teemal, teatas Valge Maja.

Hiina meedia väitel ütles Xi Bidenile, et riikide suhted ei saa liikuda vastasseisu staadiumisse ning konfliktid ja vastasseisud pole kellegi huvides.

"Ukraina kriis on midagi, mida me ei taha näha," ütles Xi.

Samuti ütles ta, et Hiina ja USA peavad peavad suunama oma kahepoolsed suhted õigele teele ning mõlemad peaksid tegema jõupingutusi maailma rahu nimel.

Valge Maja teatel selgitas Biden Xile tagajärgi, mis saabuvad siis, kui Hiina Venemaad sõjas materiaalselt aitab.

Venemaa rünnakus purustatud elumajad Mariupolis 18. märtsil. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Toimetaja: Karl Kivil, Anvar Samost, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: