Särekanno rääkis reedel korraldatud briifingul, et pärast Venemaa rünnaku algust Ukrainas 24. veebruaril on ligi kuu aja jooksul Frontexi andmeil Eestisse sisenenud umbes 37 000 inimest Venemaalt. Soome on perioodil 24. veebruar kuni 23. märts tulnud umbes 39 000 inimest Venemaalt. Lätti on samal ajal tulnud ainult pisut üle 6000 ning Norrasse 1700 inimest.

"Enim liikumist on olnud Soome ja Eesti suunal. Aga praegu ei saa veel öelda, et venelased põgeneksid oma riigist ning Eesti või Läti oleksid Venemaa suunalt surve all," ütles Särekanno.

Eestisse ja Soome saabumiste arvu kasvu taga on ka see, et Euroopa Liit lõpetas lennuühenduse Venemaaga ning venelased peavad nüüd Euroopasse liikumiseks kasutama maismaatransporti, mis tekitab suurema liikumise piiriäärsete riikidega, märkis ta.

Tasub ka meeles pidada, et Vene kodanikel ei ole riigist lahkumine nii lihtne nagu demokraatlikes riikides. Vene kodanikel peab välismaale sõitmiseks olema välispass, nad vajavad viisat ning ei tasu ka unustada, et Venemaa piirivalve on Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) alluvuses, mis olukorda väga karmilt jälgib, rääkis Frontexi asejuht.

Aga olukord võib siiski kiirelt muutuda, kui Vene võimud astuksid mingeid elanikkonda mõjutavaid drastilisi samme – näiteks kehtestaksid üldise sõjaväekohustuse, märkis Särekanno.

Tema sõnul on Frontex saatnud Eestile appi 20 oma töötajat, kes toetavad politsei- ja piirivalveametit Narva piiripunktis ning niinimetatud rohelise piiri valvamisel Eesti lõunaosas.

Koostöö harjutamine Frontexiga on Eesti jaoks oluline, kuna sellega kasvab valmisolek kasutada Euroopa piiriagentuuri töötajaid, kui selleks võimaliku eriolukorra tekkimisel vajadust peaks olema, selgitas Särekanno.