Mis on oluline 22. märtsil kell 04.10:

- Ukraina relvajõudude peastaabi teatel jätkasid Vene väed esmaspäeval linnade pommitamist, kuid pole paljudes kohtades edasi liikunud. Vene väed jätkavad oma reservide koondamist;

- Vene mereväe suur dessantlaev sildus esmaspäeval Ukraina vägedelt vallutatud Berdjanski linna sadamas ning sellelt toodi maale suur hulk soomukeid; 

- Mariupoli kaitsjad eirasid Venemaa ettepanekut alistuda;

- Lahingute piirkonnad pole pühapäevaga muutunud;

- Briti analüütiku hinnangul pidurduvad Vene vägede rünnakud ning nüüd ei tungita enam peale mitmes kohas korraga, vaid võetakse sihtmärgid ette ühe kaupa;

- Ukraina avaldatud hinnangu kohaselt on Venemaa kaotanud sõjas ligi 15 000 sõjaväelast;

- Osa Tšornobõli tuumajaama töötajatest pääses pärast kolme nädalat koju;

- Venemaa kinnitas kõrge laevastikuohvitseri hukkumist;

- Zelenski: Ukraina ei nõustu Venemaa ultimaatumitega.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

USA mõttekoda: Venemaa võtab kasutusele madala kvaliteediga reserve

USA mõttekoja Institute for the Study of War andmeil on Vene vägede rünnakud Ukrainas jätkuvalt suures osas seiskunud ja neid vaevavad logistilised probleemid.

Instituut märkis oma igapäevases kokkuvõttes, et Vene väed jätkasid esmaspäeval Kiievi pommistamist, aga ei korraldanud ühtki pealetungioperatsiooni ning selle asemel tugevdasid oma kaitsepositsioone.

Pealetungioperatsioone ei olnud viimase ööpäeva jooksul ka Ukraina kirdeosas Tšernihivi, Sumõ ja Harkivi linnale. Vene väed pole suutnud seal oma logistikaprobleeme lahendada.

Luhanski ja Donetski oblastis korraldasid Vene väed mitmeid edutuid rünnakuid, kuid ei alustanud ühtki pealetungioperatsiooni Hersoni ümbruses.

Mariupolis on aga Vene väed instituudi andmetel aeglaselt, kuid kindlalt edasi liikunud ja on pommitanud tsiviiltaristut. Instituut usub, et Mariupoli linn langeb lähema paari nädala jooksul.

Lisaks teatas instituut, et Venemaa on olnud sunnitud võtma kasutusele madala kvaliteediga reserve, nende seas madala valmisolekuga üksuseid Venemaa Kaug-Idast selleks, et korvata lahinguüksuste kaotusi rindel.

Ukraina relvajõud: Vene väed jätkavad linnade pommitamist, kuid on mitmel pool takerdunud

Vene väed hoiavad maismaakoridori okupeeritud Krimmiga ja blokeerivad juurdepääsu Aasovi merele, ütleb Ukraina relvajõudude peastaap oma teisipäevaöises postituses möödunud päeva kohta.

Ukraina armee teatel on Vene väed rünnakupotentsiaali kaotanud ja jätkab reservide koondamist ning nende viimist Venemaa sügavustest Ukraina piiridele.

"Seoses suurte pöördumatute ja sanitaarsete isikkoosseisu (sh juhtkonna) kaotustega Vene Föderatsiooni relvajõududes on peatatud ohvitseride, lipnike ja seersantide kavandatud vabastamine ajateenistusest," kirjutab Ukraina peastaap.

"Vene Föderatsiooni sõjalis-poliitiline juhtkond viib läbi agressiivset propagandategevust, mis on suunatud Valgevene vabariigi relvajõudude kaitseväelastele seoses vajadusega sõjaliseks sissetungiks Ukraina territooriumile," lisab Ukraina sõjavägi.

Peastaap kirjeldas ka Vene vägede tegevust Ukraina erinevates piirkondades.

Polesjes püüdsid Vene väed päeva jooksul mitmel pool intensiivistada pealetungioperatsioone, kuid kandis kaotusi ja see ei õnnestunud. Vene jõud jätkavad seal õhuluuret, et leida viise oma positsioonide parandamiseks.

Põhja suunal aktiivset pealetungioperatsiooni ei toimunud, vaid Vene väed jätkavad ründevõime taastamist, tuues Ukraina territooriumile täiendavaid üksusi.

Vene väed jätkavad Tšernihivi ja teiste asulate pommitamist, samuti proovivad rünnata Brovarõt, kuid kannavad kaotusi ja ei suuda edasi liikuda. Vene väed jätkavad varude täiendamist ja luuramist.

Slobožanski suunas ei ole samuti aktiivseid rünnakuid käimas. Samas jätkavad Vene väed Sumõ linna osalist blokeerimist ning pommitavad Harkivi linna. Oma sealse üksuse logistika parandamiseks proovivad Vene väed ümber ehitada raudteelõiku Venemaalt Valuikist Ukrainasse Kupjanskini.

Donetski ja Luganski suunal üritasid Vene väed jätkuvalt edasi liikuda ja kanda kinnitada, kuid see ei õnnestunud.

Peastaabi sõnul lõid Ukraina kaitsjad esmaspäeval tagasi 13 Vene vägede rünnakut, hävitasid 14 tanki, kaheksa jalaväe lahingumasinat, kaks soomustatud vedukmasinat (MT-LB), kolm suurtükisüsteemi ja neli sõidukit. Õhutõrjeüksused tabasid kaht vaenlase õhusihtmärki. Vene vägede isikkoosseisu kaotused ulatusid umbes 300 inimeseni, täpsemad kahjud on selgitamisel. Mariupoli kaitsjad hävitasid patrullkaatri "Raptor" ja elektroonilise sõjapidamise kompleksi "Leer-3".

Lõuna-Bugi suunal on Vene väed kaitsepositsioonidel ja püüavad oma lahinguvõimet kasvatada ning üritavad kahjustada saanud soomukeid taastada.

Mõkolajivi suunas olid Vene väed Ukraina vasturünnaku tõttu sunnitud taanduma. Nii heisati päeval Makarovi linna kohale Ukraina riigilipp.

Vene lennukid jätkavad rakettide hävitamist ja infrastruktuuri pommitamist Kiievis, Tšernihivis, Harkivis ja Donetski oblastis. Samal ajal jätkavad okupandid Valgevene lennuväljade võrgu aktiivset kasutamist.

Ukraina peastaap eeldab, et Vene väed jätkavad raket- ja pommirünnakuid ning Ukraina kriitilise infrastruktuuri pommitamist.

Maxar avaldas uued satelliidipildid sõjast

Maxar Technologies avaldas esmaspäeval üles võetud satelliidipildid, millel on näha muu hulgas Vene vägede rünnakute tagajärgi Irpinis, aga ka sealse jõe üleujutust.

Samuti on näha Vene suurtükivägede positsioone Vene vägede kontrolli all oleva Antonovi õhuväebaasi juures, mis asub Kiievist loodes.

Satelliidipildid näitavad ka Vene vägesid Mariupolis.

ÜRO: sõjas on hukkunud vähemalt 900 tsiviilelanikku

ÜRO inimõiguste voliniku büroo (OHCHR) teatel on esmaspäeva seisuga kinnitatud andmetel hukkunud Ukraina sõjas 925 tsiviilelanikku. Samas märgib organisatsioon, et hukkunute tegelik arv on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem.

Kinnitatud andmeil on hukkunute seas 183 meest, 137 naist, 11 tüdrukut, 25 poissi ja veel 39 last ning 530 täiskasvanut, kelle sugu pole teada.

Vähemalt 1496 tsiviilelanikku on saanud vigastada.

Enamik inimesi on kannatada saanud laia mõjualaga relvade, nende seas süürtükkide ja mitmikraketiheitjate kasutamisel.

Zelenski: rahulepe tuleks panna referendumile

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul tuleks Venemaaga sõlmitav kompromiss panna referendumile.

Zelenski ütles mitmele Euroopa väljaandele antud intervjuus, et julgeolekutagatiste küsimuses tuleb rääkida muudatustest põhiseaduses.

"Ja kui me sellest räägime, ei otsusta seda mitte ainult president, vaid ka raada ja Ukraina rahvas," ütles Zelenski.

Rahvahääletusele võidakse panna tema sõnul ka okupeeritud Krimmi ning Donetski, Luhanski alade staatus.

USA: Vene väed panevad toime sõjakuritegusid

"Me näeme selgeid tõendeid, et Vene väed panevad toime sõjakurjategusid ja me aitame nende kohta tõendeid koguda," ütles Pentagoni kõneisik John Kirby.

"Kuid käimas on uurimisprotseduurid ja me laseme neil toimuda. Me panustame uurimisse. Mis sellest aga edasi saab, pole Pentagoni juhtkonna otsus," ütles Kirby.

Valge Maja hoiatas USA ettevõtteid ka küberrünnakute eest ning kutsus ettevõtteid üles oma infrastruktuuri kaitsma, kuna küberründed USA suunal on kasvanud.

Valge Maja küberturvalisuse nõuniku Anne Neubergeri sõnul on kasvanud ettevalmistavad küberrünnakud USA ettevõtete vastu, kuid pole kindel, kas need võivad ka kaugemale minna.

Satelliidipildid: Venemaa ründab Ukrainat 40 lennuväljalt

Venemaa ründab Ukrainat, kasutades 40 lennuvälja Lääne-Venemaal, Valgevenes ja annekteeritud Krimmis, teatas satelliidipilte analüüsinud Raadio Vaba Euroopa.

Analüüsis seisab, et õhulöökide läbiviimiseks Ukraina vastu kasutab Vene armee praktiliselt kõiki sobivaid lennuvälju Valgevenes, Venemaal ja okupeeritud Krimmis. Sealt pommitavad Vene lennukid sõjalisi ja tsiviilobjekte, tulistavad rakette Ukraina pihta ja kasutavad helikoptereid.

Kokku on Ukraina piiride lähedal taktikaliste sõjalennukitega lennuvälju umbes 40. Venemaa arsenali peaksid Raadio Vaba Euroopa andmeil kuuluma ka Venemaa strateegilised lennukid, mis võivad baseeruda sihtmärgist enam kui 5000 kilomeetri kaugusel.

Vene väed tulistasid Hersonis protestijaid

Sotsiaalmeedias ringlevad pildid näitavad Hersonis tulistamise eest põgenevaid meeleavaldajaid. BBC kirjutab, et Vene väed tulistasid, et meeleavaldajaid laiali ajada.

Samuti on meeleavaldajate vastu kasutatud šokigranaate.

BBC andmeil on juhtumites meeleavaldajad vigastada saanud.

Hersonis on meelt avaldatud alates 3. märtsist, mil linn Vene vägede kätte langes.

Kiiev pole valmis läbirääkimistel Venemaa ultimaatumitele alluma

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul ei allu Ukraina Venemaa ultimaatumitele ja linnad nagu Kiiev, Mariupol või Harkiv ei lepi Vene okupatsiooniga, vahendas Reuters.

"Meil on ultimaatum punktidega, mis ütlevad "alluge neile ja siis lõpetame sõja". Ukraina ei saa seda ultimaatumit vastu võtta," ütles Zelenski Ukraina meediale.

Zelenski sõnul tuleb igasugune kompromiss Venemaaga panna Ukrainas rahvahääletusele.

Presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul on Ukraina vastupidavus sundinud Venemaad olukorra reaalsust adekvaatselt hindama, mis on Ukrainat aidanud läbirääkimistel dialoogi loomises, vahendas BBC.

Podoljak märkis, et igasugune otsus rahuleppe osas peab sündima Zelenski ja Putini vahel ning nende omavahelist kohtumist pole kokku lepitud.

Podoljak ei avaldanud läbirääkimiste osas detaile, kuid rõhutas, et Kiiev ei ole valmis Ukraina territoriaalse terviklikkuse ega suveräänsuse osas ühtegi kompromissi tegema.

Zelenski ütles esmaspäeval, et sõja lõpetamist pole võimalik läbirääkida ilma Putiniga kohtumata.

Esmaspäeval evakueeriti üle 8000 inimese

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul evakueeriti Ukraina linnadest esmaspäeval kokku 8057 inimest, vahendas Reuters.

Teiste seas evakueeriti 3007 inimest Vene vägede piiramisrõngas olevast Mariupolist.

Mariupoli linnavolikogu teatel tulistasid Vene väed kaht autodega evakueerunud perekonda ning vähemalt kaks last sai vigastada ja on raskes seisus. Lisaks autodele lahkusid inimesed esmaspäeval linnast 20 bussiga.

Kokku oli esmaspäeval avatud seitse humanitaarkoridori.

Vene väed arreteerisid Ukraina ajakirjanikud

Vene väed on arreteerinud Melitopolis kohaliku ajalehe Melitopolski Vidomosti ajakirjanikud ning viinud nad teadmata kohta, vahendas BBC.

"Relvastatud inimesed sisenesid Melitopolski Vidomosti ajalehe ajakirjanike Olha Olhovska ja Ljubov Tšajika, kirjastaja Mõhailo Kumoki ja toimetaja Jevhenija Borjani kodudesse. Nad arreteerisid nad ja viisid teadmata kohta," ütlesid ajalehe teised ajakirjanikud.

Ajalehe omaniku MV esindajad kutsusid Ukraina ja rahvusvahelise kogukonna juhte aitama ajakirjanike vabastamissele kaasa.

Tsiviilelanikke evakueerinud bussid jäid Vene vägede tule alla

Zaporižžja oblasti kuberneri sõnul jäid tsiviilelanikke evakueerinud bussid esmaspäeval Vene vägede tule alla ning erinevate juhtumite käigus sai haavata neli last, vahendas Reuters.

Venemaa ei tunnista tsiviilisikute ründamist.

Samal ajal on Ukraina päästeteenistuse juhi sõnul Vene vägede tule all hukkunud 21 ja vigastatud 47 Ukraina päästetöötajat, kelle ründamine on sõjakuritegu.

"Genfi konventsiooni järgi on päästetöötajate pihta tule avamine päästetööde ajal sõjakuritegu. Me registreerime kõik sellised juhtumid ja edastame materjalid vajalikele organitele, mis annavad juriidilise hinnangu, ja tuvastame nende kordasaatjad," vahendas CNN päästeteenistuse juhi sõnu.

USA saadab Ukrainasse nõukogudeaegseid õhutõrjesüsteeme

USA saadab Ukrainasse Nõukogude Liidu toodetud õhutõrjesüsteeme, kirjutab The Wall Street Journal.

USA ametiisiku sõnul kuuluvad nende hulka aastakümnete vanused SA-8 raketisüsteemid, mille USA omandas aastaid tagasi salaja Venemaa sõjatehnika uurimiseks.

Moskva on süsteeme müünud mitmetele riikidele üle maailma ning õhutõrjesüsteem on Ukraina sõjaväele Nõukogude Liidust tuttav.

Pentagon keeldus USA otsust kommenteerimast. Riik on aastakümnete jooksul omandanud oma vägede treenimiseks väikese koguse nõukogudeaegseid relvi.

SA-8 ehk 9K33 Osa on liikuv, madalal kõrgusel ja lühikese tegevusraadiusega taktikaline maa-õhk raketisüsteem, mis töötati välja Nõukogude Liidus 1960. aastatel. Nõukogude armee võttis selle kasutusele 1972. aastal.

Kiiev kehtestab pommitamise ootuses pika liikumispiirangu

Kiievi linnapea Vitali Klõtško kuulutas linnas taas välja komandanditunni, mis algab esmaspäeva õhtul kell 20 ja kestab kolmapäeval kella seitsmeni hommikul.

Linnapea sõnul lähtub otsus liikumispiirangu kehtestamiseks sellest, et linna pommitamise tõenäosus on kasvanud.

Peskov: presidentide kohtumiseks pole veel alust

Ukraina ja Venemaa läbirääkijad ei ole teinud piisavalt edusamme, et oleks alust arutada presidentide Volodõmõr Zelenski ja Vladimir Putini kohtumist, ütles Kremli pressiesindaja esmaspäeval.

"Edasiminek läbirääkimistel ei ole võib-olla selline, nagu oleks oodanud ja mida olukord Ukrainas eeldaks," rääkis Dmitri Peskov esmaspäeval ajakirjanikele.

"Et saaks hakata rääkima kahe presidendi kohtumisest, tuleb enne kodutöö ära teha. Täpsemalt tuleb läbirääkimistel tulemuste osas kokku leppida," lisas ta.

"Seni ei ole märgatavat edasiminekut toimunud. Presidentidel poleks lihtsalt midagi formaliseerida, pole kokkuleppeid, mida nad võiks allkirjastada," tõdes ta.

Zelenski nõunik: Venemaa ei võta rahukõnelusi tõsiselt

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Aleksandr Rodnjanski rääkis esmaspäeval BBC-le, et Venemaa ei võta rahukõnelusi tõsiselt ning neid peetakse ainult lääne eksitamiseks.

Venemaa kasutab läbirääkimisi selleks, et veenda lääneriike vajaduses mitte rohkem sanktsioone kehtestada, ütles Rodnjanski. "Nad kasutavad neid kõnelusi selleks, et tõmmata tähelepanu eemale sellelt, mis juhtub lahinguväljal," rääkis ta.

"Tavaliselt ei arutata rahuvõimalusi samal ajal, kui pommitad vastase linnu," lisas Rodnjanski.

Vene dessantlaev tõi okupeeritud Berdjanskisse sõjatehnikat

Vene mereväe suur dessantlaev sildus esmaspäeval Ukraina vägedelt vallutatud Berdjanski linna sadamas ning sellelt toodi maale suur hulk soomukeid.

"On raske ülehinnata selle sadama kasutusvõimalusi," öeldi Vene relvajõudude veebikanalil Zvezda. "Nüüd saab sõjalise erioperatsiooni (Venemaa algatatud sõja – toim.) lõunarinne igal ajal kõik vajaliku, sealhulgas varustuse ja laskemoona," lisas Zvezda.

Zvezda näitas videot, kuidas Aasovi mere äärses sadamalinnas laaditi dessantlaevalt maha soomukeid ning lisati, et Vene Musta mere laevastikust osaleb operatsioonis kümme samasugust laeva, millest igaüks suudab kanda kuni 20 tanki või 40 jalaväe soomukit.

Berdjansk asub Mariupoli linnast 70 kilomeetri kaugusel edelas.

Ekspert: Venemaa aeglustab pealetungi

Briti mõttekoja RUSI analüütik rääkis BBC-le, et Vene vägede rünnakute iseloom hakkab varustuse nappuse tõttu pidurduma ning nüüd ei tungita enam peale mitmes kohas korraga, vaid võetakse sihtmärgid ette ühe kaupa.

"Kui väed liiguvad edasi, siis kulub kütust, laskemoona, muud varustust. Kui sul on suured varud, võid edasi liikuda, kuid mingil hetkel saabub punkt, kus pead hakkama ootama varustuse järele jõudmist," rääkis Jack Watling BBC raadiojaamale Radio 4. Ning ka siis, kui varustuskolonn pealetungivate vägedeni jõuab, on see ikkagi kindla suurusega, mille toel saab ainult kindla vahemaa läbida.

"Seega operatsiooni tempo alaneb. Nüüd näemegi üleminekut, kus Vene üksused kärbivad oma pealetungi suundi ning keskenduvad ainult mõnele üksikule," ütles ta.

"Nad on alustanud oma positsioonide kindlustamist Kiievi ümber ja Harkivis ning peamine siht on praegu Mariupoli vallutamine. Kui Mariupol kukub, siis nad saavad oma jõu mujale suunata. Seega me näeme (paralleelselt toimuvate rünnakute asemel – toim.) järjestikusemaid pealtunge," rääkis Watling.

Tema hinnangul võivad Vene üksused püüda oma sihtmärke isoleerida, et hakata neid piiramisega kurnama ja siis võtta ette uus siht. Seega hakkab sõda nüüd kulgema märksa aeglasemas tempos, tõdes Watling.

Ka esmaspäeva hommikul tegi Venemaa raketilööke

Venemaa tegi ka esmaspäeva hommikul raketilööke.

Kaks raketti tabasid Rivnes sõjaväe väljaõppekeskust, ütles kohaliku regionaalse administratsiooni juht.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud umbes 15 000;

- tanke 498;

- jalaväe lahingumasinad 1535;

- lennukid 97;

- kopterid 121;

- suurtükisüsteemid – 240;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 80;

- õhutõrjesüsteemid – 45;

- autod ja muud sõidukid - 969,

- kütuseveokid – 60

- droonid - 24

- laevad / paadid - 3

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.

Ukraina eiras Venemaa Mariupolile pakutud alistumistähtaega

Ukraina eiras Venemaa poolt esmaspäeva hommikul kella neljaks pakutud alistumistähtaega ja ümberpiiratud linna kaitsmine jätkus. Moskva teatas pühapäeval, et lubab alistumise korral elanikel purustatud linnast lahkuda.

"Me võitleme viimase sõdurini," ütles BBC-le Mariupoli linnapea nõunik Pjotr Andrjušenko. Venelaste lubadusi ei saa uskuda, lisas ta.

"Kui Venemaa räägib linnast lahkumisest, siis mida nad tegelikult silmas peavad?" küsis Andrjušenko. "Tegelikult tahavad nad inimesi viia Venemaale."

Ka Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles esmaspäeva hommikul, et Mariupol ei alistu. "Oleme sellest Venemaad juba teavitanud," ütles Vereštšuk.

Mariupoli volikogu teatas laupäeval, et Vene väed viivad linna elanikke Venemaale vastu nende tahtmist. Moskva väidab, et pakub inimestele ohutut varjupaika. 

Mariupoli linnavalitsus teatas pühepäeval, et Vene väed ründasid kunstikooli, kus 400 inimest olid varjul.

"Venemaa õhuvägi viskas pommi Mariupoli kunstikooli pihta, kus olid varjul inimesed. Sõjaväelist tegevust seal polnud. Seal olid peamiselt naised, lapsed ja vanurid. Nad on praegu rusude all lõksus. Me ei tea, paljud neist on elus," ütles president Volodõmõr Zelenski.

Lahingute piirkonnad pole pühapäevaga muutunud

Lahingute piirkonnad Ukrainas pole pühapäeval ja ööl vastu esmaspäeva muutunud. Ukraina peastaabi öise ülevaate järgi on Venemaa keskendunud raketi- ja muudele kaugtule rünnakutele, pommitades taristut ja elupiirkondi linnades, et Ukraina majanduslikku potentsiaali hävitada ja inimesi hirmu all hoida.

Ukraina näeb märke Valgevene võimalikust avalikust sõtta sekkumisest, mis avaks uue rinde Lääne-Ukrainas. Peastaap hoiatas, et selleks võib Venemaa oma eriteenistustega korraldada provokatsioone.

Esmaspäeva hommikul lisas Ukraina peastaap uues ülevaates, et nad näevad Venemaa õhuväe aktiivsuse vähenemist.

Peastaap märkis ka, et Vene üksused rüüstavad vallutatud alasid, röövides kodudest ja kauplustest toitu, kodutehnikat ja autosid.

Kiievist põhja suunal tegi Ukraina taas kaitsepositsioonidele asunud Venemaa vägedele vasturünnakuid. Ukraina teatel on Vene armeel jätkuvalt suuri muresid logistikaga.

Donetski ja Luhanski suundadel teatas Ukraina Venemaa rünnakute edukast tagasilöömisest, mille tulemusel vastane kaotas 12 tanki ja 170 sõdurit. Samuti kaotas Venemaa ühe Su-34 lennuki ja helikopteri, teatas Ukraina peastaap.

Ukraina peastaabi andmete järgi näib lahing Mariupolis olevat taas liikunud äärelinnadesse, mis osutab, et linna kaitsjatel on olnud edu Vene üksuste tõrjumisel.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 21 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/o31FnBRw3w

#StandWithUkraine pic.twitter.com/reAkTEnHFj

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 21, 2022

Türgi välisministri sõnul on kokkulepe lähedal

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu, kes vahendab rahukõnelusi Ukraina ja Venemaa vahel, ütles pühapäeval, et osapooled on kokkuleppele lähedal, vahendas BBC.

Cavusoglu ütles uudisteagentuur AFP-le, et läbirääkimised ajal, mil käib sõda ja tapetakse tsiviilelanikke, pole lihtsad, kuid ta lisas, et on näha, et osapooled on kokkuleppele lähedal.

Cavusoglu sõnul on Türgi kontaktis nii Ukraina kui ka Venemaa läbirääkijatega, kuid läbirääkimiste üksikasju ei soovinud ta täpsustada.

Türgi presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalin ütles, et kõige keerukam on Venemaa nõudmistega tunnustada Krimmi Venemaa osana ja kahe separatistliku Ida-Ukraina Donbassi piirkonna iseseisvust.

"Need on peamised takistused ja nendes ühele nõule jõudmine kõige keerulisem," ütles Kalin, lisades, et neli ülejäänud teemat läbirääkimistel on Ukraina neutraalsus, desarmeerimine ja julgeolekugarantiid ning niinimetatud denatsifitseerimine.

Türgi teatel on nad valmis korraldama riigis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumist. Zelenski ütles pühapäeval, et ta on valmis Putiniga kohtuma.

Suurbritannia: Vene väed proovivad endiselt Odessa suunas liikuda

Suurbritannia kaitseministeerium teatas pühapäeva öösel, et Krimmist edasi tungivad Vene väed proovivad Mõkolajivist mööda minna ja liikuda edasi läände Odessa poole. 

Ministeeriumi teatel pole Vene väed viimase nädala jooksul erilisi edusamme teinud, vahendas BBC.

Odessa võimud teatasid esmaspäeval, et Vene üksused tulistasid esmaspäeva hommikul Odessa äärelinnade elukvartaleid, mis oli esimene sarnane rünnak linnas.

Linnavalitsuse teatel inimesed rünnakus viga ei saanud, kui tulistamine tekitas tulekahjusid.

Venemaa kinnitas Musta mere laevastiku asekomandöri hukkumist

Venemaa kinnitas pühepäeval, et nende Musta mere laevastiku asekomandör Andrei Palõi hukkus Ukrainas. Venemaa teatel hukkus Palõi lahingutes Mariupoli piirkonnas.

Palõid ootas ees ülendamine kontradmiraliks, vahendas The Guardian. Palõi oli ka Vene vägede asekomandör Süürias.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak teatas pühapäeval, et Ukrainas on sõjategevuses hukkunud juba kuus Vene kindralit. Podoljaki andmetel on hukkunud kindralid Magomed Tušajev, Vitali Gerasimov, Andrei Kolesnikov, Andrei Suhhovetski, Oleg Mitjajev ja Andrei Morditšev.

Venemaa jätkas pühapäeva öösel Kiievi pommitamist

Pühapäeva hilisõhtul Kiievis ostupiirkonda ja elumaju tabanud pommide tagajärjel sai surma kaheksa inimest

Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul ruttasid kiiresti sündmuskohale ka päästetöötajad. 

Kolm inimest sai vigastada Vene vägede õhurünnakus Lääne-Ukrainas asuvale Žõtomõrile, vahendas uudisteagentuur AFP.

Õhulöögis sai kannatada 13 hoonet Žõtomõri linna põhjaosas.

Venemaa teatel tegid nad pühapäeval täppisrelvadega õhurünnaku samas piirkonnas asuva erivägede treeningkeskuse vastu. Venemaa väitel sai rünnakus surma 100 Ukraina erivägede liiget.

Sumõ piirkonna tehases tekkis pühapäeva öösel ammoniaagi leke

Sumõ piirkonna juhi sõnul on piirkonna tehases ammoniaagi leke. Ametnik ei täpsustanud, mis lekke põhjustas. 

Hiljem teatasid Ukraina võimud, et leke on peatatud.

Venemaa eitas oma vägede rünnakut sõjapiirkonnas asuva tehase vastu.

Piirkonna juht hoiatas, et inimesed kes asuvad tehasest viie kilomeetri raadiuses, peaksid piirkonnast lahkuma, kuna gaas on tervisele ohtlik, vahendas BBC.

Ukraina: pühapäeval evakueeriti linnadest 7300 inimest

Pühapäeval suudeti Ukraina linnadest evakueerida 7295 inimest, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

Evakueerimised toimusid neljas humanitaarkoridoris, kokku üritati kasutada seitset humanitaarkoridori, lisas ta.

Maripolist suudeti evakueerida 3985 inimest Zaporižžja linna, ütles Vereštšuk.

Ukraina valitsus teatas, et kavatseb esmaspäeval saata inimeste evakueerimiseks Mariupolisse peaaegu 40 bussi.

Osa Tšornobõli jaama töötajatest pääses lõpuks koju

Kolm nädalat Vene vägede käes põhimõtteliselt pantvangis olnud 64 Tšornobõli tuumajaama töötajat pääses lõpuks jaamast minema. Neid saabusid asendama 46 töötajat, kes saabusid jaama vabatahtlikena.

Ligikaudu 200 tuumajaama töötajat ja Ukraina rahvuskaardi liiget olid jaamas alates 24. veebruarist, sõja esimeses päevast, mil Vene väed tuumajaama enda kontrolli alla võtsid, vahendas BBC.

Kuivõrd Vene vägede poolt ei antud töötajatele garantiid, et lahkudes jaamast nende turvalisus tagatakse, jäid töötajad jaama ning pidid seal kasinates oludes veetma kolm nädalat.