Rainer Saks: Venemaa ei suuda konventsionaalsete vahenditega sõda enda kasuks pöörata
Lähipäevil ammenduvad Venemaa viimased reservid Ukrainas suureks pealetungiks ja edasi jääb positsioonisõda, kus võtmeküsimuseks saab see, kumb suudab vastast paremini kurnata, et teisel poolel kaoks isu sõdida, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.
"Praegu on üldine hinnang, et kumbki pool ei suuda suuri pealetungioperatsioone ette võtta. Ukraina poolel ei saa see enne toimuda, kui nad suudavad oma reservid välja õpetada, mida nad hakkasid mobilisatsiooniga koguma esimesest sõjapäevast peale," rääkis Saks "Vikerhommikus".
Ta lisas, et Ukraina tõenäoliselt ei kavatse korraldada massiivseid pealetunge, nagu Venemaa tegi sõja esimestel päevadel, sest kaotused oleks liiga suured.
"Ukrainat pärsivad kolm asja. Esiteks, Venemaa pole küll saanud Ukraina õhuruumi oma kontrolli alla, aga neil on õhuruumis ikkagi ülekaal. Teiseks napib Ukrainal soomusvägesid ja see ei soodusta kiiret edasiliikumist. Kolmandaks lõhkusid ukrainlased ise sildu ja muud taristut, et venelased ei saaks peale tungida. Nüüd pärsib see vastupealetungi."
Saksa sõnul on Ukraina vaatest positiivne, et Vene üksuste kvaliteet ja võitlusvõime langevad trendis.
"Venemaa on hakanud hoolikamalt sõda pidama ja kaotused pole enam nii massiivsed kui sõja esimestel päevadel. Aga nende kaotused on jätkuvalt väga suured ja kvaliteetsete vägedega nad neid kompenseerida ei saa. Ma ei tea, kui suured on Ukraina reservid ja kaua suudavad nad vastu pidada. Selle kohta adekvaatset infot pole, Vene allikaid usaldada ei saa."
Ukraina võib julgeolekueksperdi sõnul olla rahul ka sellega, et läänest saadud relva- ja rahaabi aitab sõdida pikalt ning Venemaa ei saa pidada kurnamissõda lootuses, et kahe kuuga kukub Ukraina riigiaparaat kokku.
"Tuleb vaadata nädala või 10 päeva tsükli tagant. Ukraina rahvas võitleb edasi, ka okupeeritud aladel olid nädalavahetusel suured meeleavaldused. Ma küll ei näe praegu, kuidas Venemaa suudaks konventsionaalsete vahenditega sõda enda kasuks pöörata. Ta võib kasutada ebakonventsionaalseid vahendeid."
Valgevene tavavägede kaasamine oleks surmaotsus Lukašenkale
Kuigi Venemaa poolel sõdib Süüria, Liibüa ja veel üksikuid vabatahtlikke teistest riikidest, on Venemaa jaoks suurim reserv Valgevene.
"Kui Putin sunnib Lukašenka astuma tavavägedega sõtta, siis see ei muudaks kohe sõja käiku. Aga see oleks ukrainlastele ebameeldiv. Samas looks see teatava selguse, sest praegu Ukraina otse vastu rünnata Valgevene ei saa. Kuid Valgevene juht saab ka aru, et kui ta astub selle käigu, siis kirjutab ta alla oma surmaotsusele. Seetõttu üritab Lukašenka viimase võimaluseni kõrvale jääda. Aga ma ei saa öelda, et ta ei tee seda."
Venemaa kindralstaabi ultimaatumit Mariupolile nimetas Saks psühholoogiliseks käiguks, et avaldada ka esmaspäeval toimuvatele läbirääkimistele survet. Kuigi venelased on Mariupolis tapnud massiliselt tsiviilelanikke, on nad ka ise kandnud suuri kaotusi.
"Ukrainlaste taktika on, et niisama nad ei alistu. Eks Volodomõr Zelenski peab teadma oma sisepoliitilisi piire. Ta on demokraatlikult valitud president. Ta ei saa sõlmida lepet, mis jääb alla Ukraina inimeste ootusi. Ukraina inimesed ei kavatse niisama Venemaa võimu survele alistuda. Kui nad olid valmis teisel Maidanil minema paljakäsi relvastatud inimeste vastu, ei alistu nad ka nüüd. Selles mõttes Zelenskil palju mängumaad pole."
Saksa hinnangul on Vene poole nõudmised korrelatsioonis sellega, milline on olukord rindel.
"Ja selle tõttu läbirääkimised võivad läheneda kokkuleppepunktile, aga nad jõuavad sinna punkti siis, kui mõlemad pooled on need heaks kiitnud. Seda siiamaale juhtunud ei ole ning ma ei usu, et see juhtub ka täna või homme."
Hiina ei karda USA sanktsioone, aga ta ka ei taha neid
Eesti julgeolekuekspert kommenteeris ka Hiina suursaadiku USA-s sõnu, et Hiina ei saada Venemaale toeks relvi ega laskemoona. Saks ütles, et Hiina suursaadik ütleb välja seda, mida pealinnas on tal kästud öelda.
"Kui nad ei tahaks sel teemal rääkida, siis nad ei räägiks. Ei saa arvata, et Hiina hakkas avalikult Venemaad sõjaliselt toetama. Neil pole sügavat ideoloogilist sidet ning Hiinal ei ole liitlasi, vaid partnerid. Oluline on, kuidas lääneriigid suudavad Hiina kaasata konflikti lahendamisse. Sõjaliselt Hiina Venemaad küll ei toeta, aga nad võivad diplomaatilist või poliitilist abi Venemaale osutada, kui Hiinat ei osata lääne poolt viisakalt kaasata."
Saks leidis, et Hiina ei karda USA sanktsioone, aga ta ka ei taha neid.
"See on oma positsiooni selgitamine. Hiina ei taha, et selle üle spekuleeritakse. Ta tahab olla selles küsimuses ühemõtteliselt arusaadav. Ja mis puudutab Hiina juttu, et nad ei toeta NATO laienemist itta, siis nad on seda kogu aeg rääkinud. Küsimus on selles, kas sa teed selle vastu midagi aktiivselt ja agressiivselt või ei tee."
Kommenteerides Venemaa propagandakanalite näitamise keelustamist Eesti territooriumil, tunnistas Saks, et eks see ole ebameeldiv küsimus riigis, mis on põhiseadusega avatud ja demokraatlik.
"Eks see ole küsimus, kuhu sa tõmbad piiri, et see on propaganda ja see ajakirjandus. Ajutise meetmena praeguses olukorras on see aktsepteeritav, kui see ei lähe laiemaks kui Vene kanalite kontekst," ütles Rainer Saks.
Rainer Saks andis esmaspäeva hommikul intervjuu ka "Terevisioonile", mida saab vaadata siit
Toimetaja: Urmet Kook