Meelis Oidsalu: põhjused, miks keskmaa õhukaitse otsust ei saa edasi lükata
Esialgu oleks vaja teha ära otsus keskmaa õhutõrje pataljoni suuruse üksuse soetamiseks. Pataljonis on 12 laskeseadet, mida saab hajutada üle Eesti nelja erineva üksusena, kus igaühes on kolm laskeseadet. Nende patareide hajutamisel üle Eesti tekib oluline heidutusefekt, kirjutab Meelis Oidsalu.
Esmaspäeval tõstatatud küsimus sel nädalal eeldatavalt otsustamisele minevate riigikaitse lisainvesteeringute ambitsioonitaseme kohta on asjakohane nii julgeolekupoliitilistel kui ka sõjandus-tehnilistel kaalutlustel ja seda eriti keskmaa õhutõrje osas.
Eesti ei saa edasi lükata keskmaa õhutõrje arendamise otsust üheksal põhjusel.
1.
Eesti riik läheb sel nädalal NATO tippkohtumiselt küsima olulisi liitlasvägede täiendusi Eestisse. Peame näitama liitlastele, et võtame oma kaitset ka ise tõsiselt, kui tahame liitlastele usutavalt kõlada. Keskmaa õhutõrje võime on oluline ka liitlaste tugevduste saabumise osas.
Kui olukord peaks Eestis või mõnes teises Balti riigis minema tuliseks, peavad siia saabuma liitlaste tugevdused, selleks aga tuleb tagada kindlad varustusteed, mida vastane (nagu näeme ka Ukrainas) on valmis sõjaliselt ründama.
Selle otsuse langetamine enne neljapäeval toimuvat tippkohtumist on selge eelis näiteks kasvõi Läti või mõne teise riigi ees, mis nõuab tugevdusi, aga pole omalt poolt teinud piisavaid pingutusi, et näidata oma pühendumust selliste tugevduste saabumise kindlustamisele.
2.
Ameerika Ühendriikide toel on kolme aasta jooksul Balti riikides välja arendatud õhutõrje juhtimise ja seire süsteem, samuti vajalik sidesüsteem. Sinna on USA Euroopa vägede ülemjuhatus eraldanud Eestile üle saja miljoni dollari, seega on juhtimise ja sidega juba kõik korras, Eestil endal on vaja projektist ära teha tagumine ots, ehk soetada ainult laskeseadeldised, tulejuhtimiskeskused ja laskemoon.
Rääkisin ise seda paketti läbi kaitseministeeriumis ja ameeriklased ütlesid läbirääkimistel selgelt, et see on ühtlasi "julgustus" (nad väljendusid viisakalt), et Balti riigid teeksid ära ülejäänud osa rehkendusest ja hangiksid raketikompleksid, tulejuhtimiskeskused ja raketid. Meid on juba liitlaste poolt mitu aastat selles suunas nügitud.
3.
Liitlased seda võimelünka meie eest ei saa täita. Keskmaa õhutõrje võime on ka NATO riikidel alaarendatud, komplekse on vähe ja kui NATO riigid (seda teeb Slovakkia, aga ilmselt keegi veel) annavad mõned oma Nõukogude päritolu süsteemid Ukrainale, vajavad nad kohe teistelt NATO-riikidelt võimelünga täitmist.
4.
Venelaste sõjapidamisviis on muutunud veel julmemaks, nad ei pea tabuks ka tsiviilobjektide süsteemset hävitamist ja tsiviilisikute hukkamist raketilöökidega. Seega pole enam üldse tegemist puhtalt sõjalise küsimusega, vaid küsimusega elanikkonnakaitsest.
Eestil on olemas lühimaa õhutõrje, aga selle laskeulatus on piiratud paari kilomeetriga, seega saab sellega mõjutada vaid madalalt lendavaid objekte. Keskmaa õhutõrje laskekõrgus on kümme kilomeetrit ja "õhukaitsemulli" diameeter ühel õhutõrjepatareil (pataljonis on neid neli tükki ja neid saab hajutada üle Eesti) 40 kilomeetrit.
5.
Kui me nüüd otsust ei tee, siis lükkame kogu projekti algust pool aastat edasi. Arvestades, et Saksamaa ja teised riigid, mis kavatsevad kaitsekulutusi tõsta, ei ole oma kaitsehangete masinat veel käima saanud, tuleks hankeotsus kohe ära teha, sest hiljem suurenenud nõudluse tõttu pikenevad tootmisajad ja kallinevad hinnad.
6.
See kõik on tehtav kolme aastaga, aga ainult juhul, kui kohe ära otsustame. Riigieelarve strateegiasse võib sügisel mõistagi lisada need summad, aga kui otsust ei ole, siis pole kaitseministeeriumil alust ka hanget välja kuulutada ja me kaotame mitte pool aastat, vaid (eelnimetatud põhjusel) kaks-kolme aastat ja lisaks maksame ka kõrgemat hinda.
7.
Väike investeering annab suure heidutuse. Esialgu oleks vaja teha ära otsus keskmaa õhutõrje pataljoni suuruse üksuse soetamiseks. Pataljonis on 12 laskeseadet (raketikompleksi), mida saab hajutada üle Eesti nelja erineva üksusena (neid nimetatakse "õhutõrjepatareideks"), kus igaühes on kolm laskeseadet.
Nende patareide hajutamisel üle Eesti tekib oluline heidutusefekt, sest vastane ei tea, kus need asuvad ja Eesti õhuruumi tungida ei julgeta. Seda näeme ka Ukrainas, kus Ukraina õhutõrje on vägagi auklik, aga selle mobiilsus ja hea operatsiooniline salastatus on võtnud Venelt hädavajaliku sõjalise ülekaalu õhus.
8.
Info hanke läbiviimiseks on olemas. Turu-uuringud on kaitseinvesteeringute keskusel ammu tehtud ja selle vajaliku õhutõrjepataljoni koostis ja hinnad teada. Maksumus on 300 miljonit eurot (selle hinna sees on ka väike ports rakette, n-ö stardipakett), rakette oleks vaja ka juurde osta (need maksavad ca 700 000 eurot tükk), seega võiks kogupakett olla 350 miljonit, aga pataljoni loomiseks piisab ka 300 miljonist ja täiendavad raketid võib hiljem juurde osta.
9.
Euroopa on sõjas.
Toimetaja: Kaupo Meiel