Riik kaalub Paldiskisse LNG terminali rajamist
Riik kaalub majandusministri ettepanekul Paldiskisse LNG terminali rajamist, mis on oluline eelkõige energiajulgeoleku seisukohast. Seetõttu on riik nõus ka projekti rahaliselt toetama.
Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul saab LNG terminali rajada vaid siis, kui Eesti on kindlalt otsustanud Vene maagaasist loobuda. Seni sellist otsust veel tehtud ei ole.
Veskimäe sõnul käib nii kaua, kuni Venemaalt maagaasi tuleb, Lätis Incukalnsi gaasihoidla täitmine, et tagada järgmise hooaja varu.
Samal ajal tuleb otsida täiendavad tarneahelad, näiteks tuua gaasi juurde Klaipeda LNG terminalist. Valminud Poola-Leedu ühenduse tõttu hakkab gaas aga Klaipedast Poola voolama.
"Kindlasti see 30 teravatt-tundi, mis on Klaipeda terminali maht, kindlasti see kõik ei jää Eestisse, Lätti, Leetu, Soome, vaid osa läheb läbi Leedu-Poola ühenduse minema ka Poola poole," ütles Veskimägi.
Majandusminister Taavi Aasa sõnul on Euroopa Liit võtnud vastu otsuse, et aastaks 2027 peaks olema saavatud sõltumatus Venemaa energiakandjatest. Kuid ka Venemaa ise võib vastusanktsioonina loobuda maagaasi müügist Euroopas. Seepärast tegi majandusminister valitsusele eelmisel nädalal ettepaneku ajutise LNG terminali rajamiseks Paldiskisse.
"Selles piirkonnas on terminalivalmidus iseenesest olemas, seal on väga suure eeltöö ära teinud Alexela. Nüüd küsimus, kuidas kiirkorras seda rajada, millised peaksid olema tagatised, need tuleb veel otsustada," ütles Aas.
Aasa sõnul võib riik selle rajamist toetada.
"Võib ka terminal olla täiesti majanduslikult põhjendatud, aga võib ka olla niimoodi, et majanduslik põhjendus ei pruugi nii suur olla. Küll aga oluline on justnimelt julgeoleku seisukohapealt ja siin loomulikult on ka riigil oma osa," rääkis Aas.
Alexela ongi juba teatanud, et pakkus valitsusele välja konkreetse lahenduse kuidas loobuda juba 2022/2023 kütteperioodiks täielikult Vene gaasist ja võimaldada selle boikotiga ühineda ka Soomel.
Veskimäe sõnul on aga kallimast LNG kasutamisest mõtet rääkida ainult siis, kui Venemaalt odavamat maagaasi enam ei tule.
"Umbes 100 miljoniline arve, mis aastas tekib, läbi selle võimekuse loomise, see tuleb kellelgi ikkagi kinni maksta. Me oleme selle võimekuse loonud, aga torugaas tuleb edasi ja ta ei ole majanduslikult mõistlik. Need kaks otsus tuleks teha koos: lõpetada Venemaa gaasi ostmine ja luua Eestisse LNG võimekus," sõnas Veskimägi.
Toimetaja: Barbara Oja