Ukrainlaste vabatahtlik abistaja Jana Pavlenko on enda sõnul tänaseks leidnud korterid juba üle 20 Ukraina perele. "Olen kinnisvaramaakler ja tänu sellele võttis minuga ühendust üks pere. Siis tuli veel helistajaid. Lõpuks hakkasid inimesed jagama mu numbrit oma tuttavatele. Ühel hetkel polnud mul midagi enam pakkuda ja siis tegin üleskutse ühismeedias," rääkis Pavlenko saates "UV faktor".

"Paljud inimesed ei ole arvestanud maaklerikuludega ja maaklerid pole harilikult nõus tegema allahindlust. Mina olen võtnud ainult ühe korteri eest vahendustasu," ütles Pavlenko. "Eesti inimesed on sõbralikud: on omanikke, kes on nõus üüri küsimata pool aastat perekonnal oma korteris elama. Üks Eesti mees maksab kahe pere elamiskulud aasta aega kinni," rääkis Pavleno oma kogemustest ukrainlastele korterite otsimisel.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Anu Viltropi sõnul on Eesti inimesed pakkunud välja 3000 elamispinda. "Üürikorteri leidmine põgenikule on olnud Eestis eri põhjustel väga keeruline, kuid kui Ukraina sõda eskaleerus, hakkasid inimesed oma kortereid välja pakkkuma. Aga on ka pakkumisi ühele toale korteris. Seal tekib aga küsimus, kas need on haavatavatele põgenikele üldse turvalised. Seega eelistame pikaajalisi pakkumisi ja kohti, kus inimene saab olla oma leibkonnaga privaatselt," rääkis Viltrop. Tema sõnul on põgenikud samasugused inimesed kui teisedki, lihtsalt nad on sattunud väga keerulisse olukorda. Seega ka nemad soovivad oma korterivalikus kaasa rääkida.

"Inimesed soovivad olla pigem linnas. Teeme selgitust, et Eestis pole distantsid nii suured," lisas Viltrop.

"Haapsalus on olukord kontrolli all. Hotellides 200, kodudes 50 ja linnahostelis on 35 inimest. Roosta puhkekülas on 40 inimest," rääkis Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Samas Haapsalu linn pole kellelegi korterit pakkunud. Pikaajalisest plaanist rääkides mainis Sukles, et Haapsalus on üks tühi riigimaja, kuhu kuu aja jooksul saab 40 inimesele "täiesti normaalse" elupaiga tekitada.

Viltropi sõnul on siia jõudvad inimesed erinevas vaimses seisundis. "Mõni on väga liimist lahti. Keeruline on planeerida samme, kui sa ei suuda isegi taotleda rahvusvahelist kaitset. Nutikas oli inimesed hotellidesse majutada, aga hotelli tavatöö jääb ka edasi. Inimene ei tea, kas ta saab olla samas hotellis kuu aega. Inimestel on väga palju ebakindlust," rääkis Viltrop.

Pavlenko sõnul on takistab ukrainlasi üüriturul ka keelebarjäär, sest paljud neist ei räägi inglise keelt. See on probleem ka korteriomanikele. "Mõned ütlevad ka, et ma ei saa olla kindel, et kas põgenik maksab ikka üüri. Samuti vene rahvusest kodanik ei pruugi soovida Ukraina kodanikule üürida. See on poliitiline," rääkis Pavleno.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov rääkis, et kolm neljandikku Ukraina sõjapõgenikest on juba leidnud endale elupinnad. "Kohe kui inimene hotelli jõuab, hakkab töö, et leida talle pikemajaline majutus. Riik otsib neid kortereid, sotsiaalkindlustusamet ja omavalitsused tegelevad sellega igapäevaselt, kõiki täiendavaid võimalusi kaardistame meie sotsiaalministeeriumis. Vaatame, kuidas tekitada majutusasutusi, kus inimesed saaksid rentida riigile kuuluvates korterites elupinda," rääkis Vseviov.