Pärast Venemaa agressiooni Ukrainas on palju räägitud, kuidas lääne peamine vastulöök on sanktsioonid. Muu hulgas keelati Vladimir Putinil, oligarhidel ja teistel režiimi käsilastel läände reisida ning arestiti nende superjahte või luksuskinnisvara. Eelmisel nädalal laiendas Euroopa Liit sanktsioonide ringi ja keelas luksuskaupade, seal hulgas kallite autode ekspordi Venemaale.

Kui teadaolevalt ei ole Eestis varjul oligarhide isiklikke miljardeid ja rahapesu andmebüroo on Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu seni arestinud võrdlemisi pisikesi pangaülekandeid, siis kõige viimane sanktsioonide ring puudutab Eestit juba vägagi konkreetselt ja lõpetab ära mastaapse äri. Nimelt liikus alates 2010. aastast umbes 90 protsenti Mercedes marki masinatest Venemaale just siit, Paldiski sadama kaudu. Olgu öeldud, et veetakse teisigi automarke ja ka teistesse riikidesse – praegu näeb platsil Hyundaisid –, aga pika puuga moodustas Venemaale viidavast suurima osa just Mercedes.

"Paldiski Põhjasadam on Daimler-Benzi lepinguline partner, me oleme saanud partneriks läbi Daimler-Benzi korraldatud hanke, mida ta korraldab periooditi üle kahe aasta. Konkursil esinevad väga paljud Läänemere sadamad - Soomest, Lätist, Venemaa sadamad. Ja kuna meil on õnnestunud seda hanget pidevalt võita oma kvaliteedi poolest, siis Daimler ongi meid selleks lepingupartneriks valinud ja see töö on käinud meil juba ca 12 aastat," rääkis Paldiski Põhjasadama nõunik Jaanus Ilumets.

Protsess Eestis on lihtne: Hollandi lipu all sõitvad laevad tulevad Paldiski Põhjasadamasse, kus operaatorfirma laeb Mercedesed laevalt maha ja toimetab need edasi. Järgmine etapp on Paldiski külje all vabatsoonis, nii-öelda eikellegimaal, kus autodele tehakse kergemat sorti hooldustöid ja pakitakse valgesse kilesse. Seejärel tulevad veokid ja viivad Mercedesed edasi Venemaale.

Ilumets rõhutab, et nemad ainult käitlevad kaupa, mitte ei oma seda. Saksa suurfirma tegi kokkuleppe otse Venemaa importijatega, prahtis laevad ja leidis hankega soodsaima sadama, mis juhtumisi on Eestis. Paldiski sadamasse jõudvad masinad on paberite järgi Mercedese omad ja eestlased enda sõnul isegi ei tea lõplikku ostjat Venemaal.

"Meie neid rekkaid teele ei saada. Need rekkad ei kuulu meile, see kaup ei kuulu meile. Me osutame Daimler-Benzile sadamateenust," rääkis Ilumets. "Meie töö lõppeb täpselt siis, kui me oleme ta andnud järele tulnud vedajale tellimuslehe alusel üle."

Autode asjatundja Arno Sillat meenutab, et suhted Venemaaga on alati olnud sellised nagu nad on ning näiteks pärast pronkssõduri teisaldamist kuivas see äri Eesti vedajatel vaikselt kokku ja asemele tulid Venemaa vedajad. "Eks seal on see kvaliteet kõikunud, sest neid õnnetusi, et need on läinud nii-öelda kurvist otse ja üle kaela, seda on paraku juhtunud."

Ainuüksi see, mitu korda jõudis uudistesse, kuidas Vene numbrimärkidega rekkad kalli koormaga uppi lendasid, näitab, et vedu läbi Eesti oli tihe. Tähelepanuväärne ongi, et kuigi Mercedes rajas 2019. aastal Venemaale oma tehase, toodeti seal lihtsamaid mudeleid ning kallimad autod veeti ikkagi sisse. Paldiski kaudu Venemaale liikunud masinate keskmine hind jäi erinevatel hinnangutel 50 000 ja 100 000 euro lähistele, aga oli ka mitusada tuhat maksnud masinaid ja kõige luksuslikuma hind ulatus isegi miljoni euroni.

"Teatud Mercedes on igal pool luksuskaup, selline staatuse sümbol," selgitas Sillat. "Mõjuvõimas organisatsiooni juht, ettevõtja tuleb kohale S-klassi Mercedese või siiski Gelevageniga, see on siis kandiline G-mudel. See on niimoodi jäänud ikkagi väga pikka aega, neil on säilinud selline üheksakümnendate aastate auto ületähtsustamine või fetišeerimine. Et auto järgi vaadatakse, mis inimene on. Ka Eestis on olnud ettevõtjaid, kes on rääkinud, et nad ei ei taha Mercedes S-klassiga sõita ilmtingimata, võivad E-klassiga ka sõita, aga sõidavad selleks, et idapoolne ettevõtja võtaks teda tõsisemalt."

Paldiski Põhjasadam ise ütleb, et tipphetkel saabus neile kolm-neli laeva nädalas, igaühe pardal 500 kuni 3000 autot. Hiilgeajal läbis Paldiskit 100 000 Mercedest aastas ja 99 protsenti uutest Mercedestest Venemaa teedel tuli toona Eesti kaudu. 12 aasta keskmiseks kujunes ligi 30 000 Mercedest. Võrdluseks – Eestis müüakse aastas üldse kokku ligemale 25 000 uut autot ja luksusautosid loetakse kümnetes.

Kõnealusel perioodil läbis transiidina Eestit ligi pool miljonit Mercedest. Võttes masina keskmiseks hinnaks tagasihoidlikult 50 000 eurot, liikus aastas läbi Eesti ligi 1,5 miljardi euro väärtuses Mercedeseid. Summa on suur, aga kuna neid ei tollitud riiki sisse, jäid sellest siia vaid Paldiski sadama teenustasud, pluss masinaid vedanud laevade ja rekkade maksud riigile.

Paldiski Põhjasadama majandusaasta aruanne näitab viimaste aastate kahjumina 50 miljonit eurot, aga see ei tähenda, et nad maksid massiivsele luksusautode tarnimisele venelastele peale. Selgitus on, et Paldiski sadam investeeris samal ajal jõuliselt laienemisse.

Eraldi teema on Paldiski Põhjasadama omanikering. Kui veel aastaid tagasi jooksid niidid Hollandi Antillidele registreeritud offshore-firmasse, siis praegu on teada, et sadamat haldava ettevõtte taga on Paldiski mõjukas ärimees Aleksei Tšulets ja tema äripartner Sergei Pasters, kes on peamiselt tuntud kui nafta- ja kivisöetransiidiettevõtjad. Viimati kirjutas duo tegevusest Eesti Päevaleht, kui paljastas, et juba varem Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest hoolimata voolab läbi Eesti rekordkoguses naftat, sest trikitati kaubakoodidega.  

Nii nagu Valgevenega äri ajamisele tõmmati pidurit, on ka autoärile sõda ja sanktsioonid tõsine tagasilöök.

Ühelt poolt teatas Mercedes juba 28. veebruaril omaalgatuslikult Venemaa tehase sulgemisest ja ekspordi seiskamisest. Teisalt, alles eelmisel nädalal käis Paldiskis vilgas tegevus: viimane laev Mercedeste lastiga saabus 12. märtsil ehk kolm päeva enne sanktsioone. 

Kui veel nädalapäevad tagasi teatati ka "Pealtnägija" toimetusele Eesti teedel jätkuvalt vuravatest rekkadest koos Mercedesetega, siis nüüdseks on vabatsooni suur parkimisplats täiesti tühi.

Vaid 72 tunniga veeti tuhatkond masinat juba teisele pool Peipsi järve. Jaanus Ilumetsa sõnul täitsid nemad lihtsalt lepinguid. Mercedese ametlik esindaja ütleb "Pealtnägijale" kirjalikult, et autod, mis enne otsust tehasest välja saadeti, toimetatakse Venemaale kohale, aga uusi lepinguid ja saadetisi ei tehta.

Ilmselgelt oskasid Vene importijad karta, et embargo tuleb ja ega sadamgi pole huvitatud, et autod nende juurde seisma jäävad. Eelmisel teisipäeval võttiski Euroopa Liit vastu uue sanktsioonide paketi, mis muu hulgas keelas luksuskaupade ekspordi Venemaale. On omaette põnev, kuidas dokument luksust defineerib – ühelt poolt mahuvad selle alla nii rinnahoidjad, parukad, golfipallid ja šampanja, aga ka autod väärtusega üle 50 000 euro. Keeld jõustus tolliosakonna juhataja Eerik Heldna sõnul otsekohe.

"Jah, miks 50 000, miks mitte 70 000 või 100 000 või mitte 10 000? Ega see on samamoodi igipõline küsimus, et kes on rikas inimene või kust maalt algab keskklass, see kõik on suhteline," kommenteeris Heldna.

Jaanus Ilumets on veendunud, et sanktsioonide tõttu kukub firma käive 25-30 protsenti. See on üks esimene konkreetne kord, kui sanktsioonidel on vastumõju ka Eestile. Paldiski sadamas töötab praegu ligemale 300 töötajat ning luksusautode vedude lõpetamisega jääb neist tööta ligemale poolsada.

Eerik Heldna kommentaar: "Arvata seda, et sanktsioon on ainult ühepoolse mõjuga, noh, ei tea, kas seda isegi naiivsuseks on võimalik nimetada - see on lihtsalt rumalus. Loomulikult ta on ja seda on ka korduvalt öeldud, et sellel asjal on hind, aga lihtsalt meile on see hind hoomamatult väiksem kui see sõjamasin, mis praegu veereb üle Ukrainast."