Lauguse sõnul on nõudlus kasvanud kõige rohkem soodsama otsa ja magalakorterite vastu. "Üüriturg on praegu üliaktiivne. Näiteks tavalise 500 eurot kuus maksva kolmetoalise üürikorteri soovijärjekorda pani end ühe päevaga 40 inimest. Maakleritel on omad kontaktid ja paljud korterid ei jõuagi üldse avalikku pakkumisse," ütles Laugus.

"Väljaantavate kodude üürihinnad on kuuga kerkinud 15–20 protsenti ning seni 500 eurot maksva korteri eest küsitakse juba 600. Alla 400–500 euro ongi näiteks Tallinnas juba raske vaba ja viisakat pinda leida. Hinnatõus pole varem väljaantud korteriteni veel jõudnud, sest turg pole piisavalt settinud ja hinnataseme muutused välja kujunenud. Samuti ei ole hinnatõus mõjutanud päris kallite korterite üüriturgu, sest nende järele pole nõudlus nii palju kasvanud," lisas Laugus.

"Kui inimene tahab Tallinna tööle või elama tulla, siis on elukoha leidmine praegu päris keeruline. Tavainimeste jaoks tähendab see, et linnapiirid laienevad ning inimesed kolivad keskmest järjest kaugemale, et endale sobivamat ja kättesaadavat elupinda lubada. Keila, Rapla, Kehra ja üldse hea rongi- või maanteeühendusega kohad nagu ka Paide ja Rakvere on juba praegu hinnas ning see on kindlasti tõusev trend. Seni kiiresti toimunud linnastumine aeglustub ning elu kolib natuke jälle rohkem laiali," lisas Laugus.

Kesklinnas korteri omamine muutub järk-järgult luksuskaubaks, hindas Laugus.

"Peale üürikorterite omanike läheb praegu paremini kui kunagi varem hostelitel, mis terve koroonaaja olid pankroti piiril, aga nüüd pilgeni täis ja kus hinnad on mitmekordseks tõusnud. Tõenäoliselt loob riik pagulastele mingid pikemaajalised majutusvõimalused, kas siis sotsiaal- või üürimajade näol lisaks, et inimesed kuskile ära paigutada. Samuti on siin ärivõimalusi ettevõtjatele – pakkuda soodsaid majutuslahendusi näiteks suuri eramuid toakaupa välja üürides või vanemaid maju ühiselamuteks ümber korraldades," lisas Uus Maa juht.