Presidendi kantselei direktor küsis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele saadetud kirjas 190 000 eurot julgeoleku võimekuse tõstmiseks.

"Seoses Ukraina sõja alguse ning sellest tuleneva julgeolekuolukorraga on Vabariigi Presidendil olnud vajadus teha erakorralisi visiite Ukrainasse, Poola, Rumeeniasse, Brüsselisse ja Moldovasse. Kuna julgeolekuolukord on äärmiselt ebastabiilne, on lisandunud ja lisandub erinevaid multilateraalseid ja kahepoolseid koordinatsioonikohtumisi riigipeade tasemel ning sageli toimuvad need väga lühikese etteteatamisega, mis oluliselt mõjutab reisikulude suurust. Samuti on lisandunud Ukraina sõjaga seotud sidustusüritusi nõunike tasandil," selgitas Jahilo.

Ta lisas, et kujunenud olukorrast tulenevalt on oluline tihemini külastada rahvusvahelisi organisatsioone, mis peaks tegelema aktiivselt sõja tagajärgede, kahjude ja rahu saavutamisega (Genfis, Haagis, New Yorgis jm), samuti esitada Eesti narratiivi erinevatel julgeolekukonverentsidel.

Välisvisiitide eelarve püsinud sama aastast 2015

Presidendi välispoliitiliseks tegevuseks (visiitideks) on planeeritud 316 500 eurot, see summa on püsinud sama juba aastast 2015. Tingituna kujunenud poliitilisest
olukorrast on Jahilo sõnul eeldatav planeerimata lähetuskulude kasv jooksval aastal minimaalselt 190 000 eurot, mida kantselei palub lisaeelarvest toetada.

Energiahindade tõusu leevendamiseks küsib presidendi kantselei 57 500 eurot. Jahilo selgitas, et VPK-l on seadusest tulenev kohustus tasuda lisaks kantselei elektri- ja küttekuludele ka ametist lahkunud presidentide kodu- ja bürookulud.

"Energiahindade tõus on tekitanud olukorra, kus presidendi kantselei elektri- ja küttekulude eelarvest kogu aasta kulude katmiseks ei piisa. Tuginedes eelnenud aastate tasemele oleme oma eelarvesse elektri- ja küttekuludeks planeerinud
145 000 eurot. 2022. aasta jaanuaris-veebruaris on kogu aasta eelarvest ära kasutatud 30,3 protsenti. Arvestustest lähtuvalt vajame 2022. aasta eelarvest elektri- ja küttekulude katmiseks lisavahendeid summas 57 500 eurot," kirjutas presidendi kantselei direktor Jahilo.

Kokku on presidendi kantselei lisaraha vajadus seega 2022. aastaks 247 500 eurot käibemaksuta.