Peaminister Kaja Kallas ütles, et majandusminister Taavi Aas sai mandaadi liikuda edasi vajalike sammudega, et Paldiskis oleks veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus.

"Töötame selle nimel, et meie regioon muutuks Venemaa gaasitarnetest sõltumatuks veel käesoleva aasta jooksul," ütles Kallas.

Kallas oli varem kritiseerinud Aasa, et terminali rajamise küsimus niivõrd viimasele minutile jäi.

"Suur palve oleks olnud, et majandusminister oleks tegelnud selle asjaga varem, mitte tulla nii, et nädal aega on ainult aega," ütles Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Aas ütles pressiteate vahendusel, et valitsuse neljapäeva õhtul tehtud otsus tähendab eelkõige ettevalmistustega alustamist, et sügiseks oleks valmis ehitatud vajalik haalamiskai ja selle ühendus Balticconnectoriga.

"Eesmärk on, et vajadusel saaks LNG-terminal alustada Paldiskis tööd juba novembris," lisas Aas.

Samal ajal tuleb pidada läbirääkimisi Soome ja Lätiga, mis liiki terminal siin olema peaks, sest nende kahe riigi vajadus on Eestist tunduvalt suurem.

"Tegelikult on investeering ligi 500 miljonit, mis on väga suur raha ja seal tuleks ikkagi vaadata, kas meil on ühisosa Läti ja Soomega. Ja miks? Sellepärast, et Eesti gaasitarbimine aastas on viis teravatt-tundi, Soome gaasitarbimine on 30 teravatt-tundi aastas ja Läti tarbimine on 14 teravatt-tundi aastas," ütles Kallas.

Peaministri kinnitusel on plaanitavas lisaeelarves rida LNG-terminalile olemas, kuid hinda sellel veel juures pole, sest oodatakse lisaselgitusi majandusministeeriumilt.

"Praegu on lootus, et me saaksime kuue kuuga selle ujuvterminali püsti ja kindlasti tuleb koostööd teha naaberriikidega, sest nende vajadus gaasi järele on suurem kui meil, aga neil pole jälle sellist unikaalset kohta ja võimalust nii kiiresti seda asja lahendada," rääkis regionaalhalduse minister Jaak Aab.

Varem on valitsuse liikmed öelnud, et Eestisse on mõttekas rajada vaid piirkondlik LNG-terminal, sest Eesti enda maagaasivajadus on terminali rajamiseks liiga väike.

Soomes peaks sügisel tööd alustama Hamina LNG-terminal, mis on statsionaarne. See katab mõne aastaga kolmandiku soomlaste gaasivajadusest.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärit maagaasist nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks. Geopoliitilisest olukorrast tulenevalt on suurenenud tõenäosus Venemaa gaasitarnete katkemiseks või katkestamiseks juba varem. Läti, Eesti ja Soome regioon on tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, gaasitarnete katkemisel jääks regioonis katmata ca 45 protsenti aastasest tarbimisest, millest enamik puudutab Soomet.