Sõja 39. päev: Ukrainal on kontroll Kiievi oblastis
Vene väed on lahkunud Kiievist ja keskenduvad Donbassile, jättes lahkudes endast tänavatele maha miinid ja tsiviilelanike surnukehad. Sõjategevus eri piirkondades aga jätkub.
Oluline 3. aprillil kell 23.15:
- Venelased on hävitanud 70 protsenti Tšernigivist;
- Kiievi oblastist on leitud 410 tapetud inimest;
- Euroopa riigid ja USA nõuavad pärast Butša tapatalguid karmimaid sanktsioone Venemaale;
- Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul keskenduvad Vene väed Donbassi ja Lõuna-Ukraina võtmisele;
- Briti luure teatel ei lase Ukraina õhutõrje Vene lennukitel plaanide järgi tegutseda;
- Venemaa Putini ja Zelenski kohtumiseks võimalust veel ei näe;
- Mariupoli evakueerimine jätkub ka pühapäeval;
- Odessat tabas raketirünnak;
- Ukraina väed võtsid tagasi Prõpjati ja osa Valgevene piirist.
Kiievi lähedal asuvatest linnadest leiti üle 400 surnu
Reuters teatab, et Venemaa võimalikke sõjakuritegusid uurivad Ukraina prokurörid leidsid Kiievi lähistel asuvatest linnadest 410 surnukeha.
Peaprokurör Iryna Venedyktova ütles, et 140 neist vaadati pühapäeval üle.
Venemaa on eitanud süüdistusi, et tema väed tapsid Kiievi lähedal Butša linnas tsiviilisikuid.
Häving Tšernigivis
Tšernigivi linnapea Vladõslav Atrošenko ütles pühapäeval, et Venemaa rünnakud on hävitanud vähemalt 70 protsenti linnast. Ta ütles, et rünnakute tagajärjed on olnud rasked ja peegeldavad teiste Ukraina linnade, nagu Butša ja Mariupol, kaotusi.
Ukraina relvajõud saavutasid linna üle kontrolli – praeguseks, kuid ametnikud kardavad uusi rünnakuid. "See, et nad lahkusid, ei tähenda, et nad homme tagasi ei tuleks," ütles ta venelaste kohta. "Täna võib öelda, et on vaikne, käib koristus, käib demineerimine."
Atrošenko hinnang tuli pärast seda, kui inimõiguste rühmitus Human Rights Watch tegi avalduse, mille kohaselt on ta leidnud mitu juhtumit, kus Vene sõjaväelased on Tšernigivis ja ka teistes linnades, nagu Harkivis ja Kiievis, pannud toime sõjakuritegusid.
Venelased pommitasid Mõkolaivi
Ukraina Musta mere äärset Mõkolaivi sadamat on tabanud mitu Vene raketti, ütles riigi siseministeeriumi abi Anton Geraštšenko pühapäeval. Geraštšenko ütles sotsiaalmeediapostituses, et rünnakust teatasid kohalikud võimud.
Vene väed on rünnanud Ukraina lõunasadamaid, sealhulgas Odessat, Mõkolaivi ja Mariupoli, sest nad üritavad Ukrainat Mustast merest eraldada ja luua maismaakoridori Venemaalt Krimmi.
Reutersi teatel kuuldi pühapäeval Ukraina piiri lähedal asuvas Belgorodi linnas kahte plahvatust. Kaks päeva varem süüdistasid Venemaa võimud Ukraina vägesid sealse kütusehoidla pommitamises.
Plahvatuste põhjus ei olnud kohe selge. Üks tunnistaja ütles, et plahvatused olid nii võimsad, et lõhkusid tema Belgorodis asuva kodu aknaid.

Saksamaa: peame karmistama sanktsioone
Saksamaa mõistis pühapäeval hukka tsiviilisikute tapmised Ukrainas Butša linnas kui "kohutava sõjakuriteo" ja kutsus üles kehtestama Venemaa vastu uusi EL-i sanktsioone, vahendab AFP.
"See kohutav sõjakuritegu ei saa jääda vastuseta," ütles riigi asekantsler ja majandusminister Robert Habeck Saksa ajalehele Bild päev pärast seda, kui Ukraina kohalike ametnike sõnul leiti pärast Vene vägede lahkumist massihaudadest ligi 300 tsiviilisiku surnukehad.
"Ma arvan, et sanktsioone on vaja karmistada. Seda me koos oma EL-i partneritega ette valmistame," lisas Habeck.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles, et Butšast pärit pildid olid "väljakannatamatud". "Putini pidurdamatu vägivald hävitab süütuid perekondi ja ei tunne piire," kirjutas Baerbock Twitteris.
"Sõjakuritegude sooritajad tuleb vastutusele võtta. Karmistame Venemaa-vastaseid sanktsioone ja aitame Ukrainal end veelgi enam kaitsta," lisas ta.
Venemaa kaitseministeerium Moskvas ei vastanud kommentaaripalvele, kui temalt küsiti pühapäeval Butšast leitud surnukehade kohta, vahendas Reuters.
Britid: venelaste tegevust tuleb uurida sõjakuritegudena
Suurbritannia teatel peab Vene vägede Ukrainas korda saadetud tegusid tsiviilelanike vastu uurima sõjakuritegudena.
Suurbritannia välisministri Liz Trussi sõnul plaanib Suurbritannia toetada igasugust uurimist Venemaa poolt kordasaadetud tegude osas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.
"Vene vägede taganedes näeme aina enam tõendeid kohutavatest tegudest, mida on sissetungivad väed korda saatnud linnades nagu Irpin ja Butša," ütles Truss.
"Valimatuid rünnakuid süütute tsiviilisikute vastu Venemaa illegaalses ja põhjendamatus invasioonis Ukrainasse peab uurima sõjakurjategudena," ütles Truss.
Ukraina võttis tagasi Prõpjati
Nexta teatel võtsid Ukraina väed tagasi Prõpjati linna ja osa Ukraina piirist Valgevenega.
❗️Armed Forces of Ukraine took control of the area of the city of #Pripyat and a section of the State border of #Ukraine with #Belarus pic.twitter.com/Q2a637gJAI
— NEXTA (@nexta_tv) April 3, 2022
Ukraina presidendi kõneisiku Sergei Nikiforov ütles BBC-le, et Venemaa koondab vägesid Ida-Ukrainasse, kuna põrus teiste piirkondade üle võtmisel.
Nikoforovi sõnul koonduvad Vene väed itta, et piirata ümber Ukraina sõjaväge Donbassis.
"Nad tõmbavad mõnes piirkonnas tagasi. Nad tõmbavad tagasi Valgevenesse, Venemaale, nad koonduvad ümber ja sihivad rünnakut Donbassile. Nad koguvad vägesid. Nad valmistuvad oma jõupingutuste koondamiseks idas. Ida on ainus piirkond Ukrainas, kus nad edusamme teevad." rääkis Nikoforov BBC-le.
Vene rünnakus hävis täielikult Krementšuki nafta rafineerimistehas
Poltava oblasti kuberner Dmõtro Lunini sõnul hävis Vene rünnaku järel täielikult Krementšuki nafta rafineerimistehas, vahendas Reuters.
"Tulekahju rafineerimistehases on kustutatud, kuid tehas on täielikult hävinenud ja ei saa enam tööd jätkata," ütles Lunin.
Venemaa kaitseminister ütles laupäeval, et merelt ja õhust lastud raketid hävitasid nafta rafineerimistehase ja kolm kütusehoidlat Odessa piirkonnas.
Mariupoli elanike evakueerimine jätkub
Pühapäeval jätkub inimeste evakueerimine Mariupolist, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.
"Seitse bussi proovivad saada Mariupolile ligi, nendega on kaasas Punase Risti rahvusvaheline komitee," ütles Vereštšuk.
Mariupolist ja Berdjanskist valmistub inimesi evakueerima kokku 17 bussi.
Venemaa Putini ja Zelenski kohtumiseks lähiajal võimalust ei näe
Venemaa poolt läbirääkimisi juhtiv Vladimir Medinski ütles pühapäeval, et kõnelused ei ole jõudnud piisavalt kaugele, et Venemaa ja Ukraina presidentide vahel kohtumist korraldada.
"Ma kordan uuesti ja uuesti: Venemaa positsioon Krimmi ja Donbassi osas püsib muutumatu," kirjutas ta Telegramis.
Medinski sõnul on Ukraina hakanud läbirääkimistele lähenema realistlikumalt, nõustudes neutraalsusega, tuumarelvadest hoidumisega, sõjaliste ühendustega liitumisest ja teiste riikide sõjaväebaasidest loobumisega.
Medinsky sõnul ei jaga ta Ukraina poolt läbirääkimisi juhtiva David Arahhamia optimismi, et lähiajal saaks korraldada kohtumise Putini ja Zelenski vahel, kuna Ukraina ei nõustu 2014. aastal okupeeritud aladest loobuma.
Kõnelused jätkuvad esmaspäeval.
Venemaa blokeerib Ukrainale ligipääsu merelt
Vene merevägi blokeerib jätkuvalt Ukraina rannikut Mustal ja Aasovi merel, mistõttu ei ole riigi varustamine merelt võimalik, teatas Briti luure.
Venemaal on endiselt võimalik läheneda Ukrainale merelt, kuid võimalik pealetung merelt oleks äärmiselt riskantne, kuna Ukraina vägedel on olnud pikalt aega selleks valmistuda, teatas Briti kaitseministeerium.
"Miinid Mustal merel on tõsiseks riskiks merendusele," teatas ministeerium.
Ukraina väed lõid tagasi kuus rünnakut Donetskis ja Luhanskis
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel on Vene vägede moraal ja motivatsioon madal ning mitmed sõdurid keelduvad Ukrainas sõdimisest.
Inimressursi kadude kompenseerimiseks teevad Vene võimud tsiviilisikutele kampaaniat sõjavõega liitumiseks, seda nii Donetski kui ka Luhanski okupeeritud aladel, samuti ka okupeeritud Krimmis.
Peastaap teatas, et Vene väed jätkavad süsteemselt sõjakuritegude toime panemist. Väed kasutavad relvi ja sõjavarustust tsiviilelanike ja elamute vahetus läheduses, kasutavad kohalike elanike vastu vägivalda ja käivad rüüstamas.
Donetski ja Luhanski oblastite territooriumil lõid Ukraina väed tagasi kuus rünnakut, hävitasid neli tanki, kuus soomukit ja seitse sõidukit, teatas peastaap.
Ukraina õhuvägi tabas laupäeval kahte lennukit, üht helikopterit, üht mehitamata õhusõidukit ja nelja raketti.

Odessat tabas raketirünnak
Reutersi teatel oli pühapäeva varahommikul kuulda Odessas plahvatusi.
Odessa linnavolikogu teatas veebis, et linna tabas raketirünnak.
Oblasti juhtkonna kõneisiku Sergei Bratšuki sõnul said tabamuse linna oluline infrastruktuur. Esialgsetel andmetel rünnakus keegi ei hukkunud.
Venemaa teatel sihiti raketirünnakuga kütusehoidlat Odessa sadamas.
Briti luure: Ukraina õhutõrje paneb Vene lennukeid proovile
Briti luure teatel esitab Ukraina õhukaitse Vene lennukitele väljakutseid, hoolimata Vene vägede püüdlustest Ukraina õhukaitset hävitada.
"Ukraina jätkab Vene õhuvägede proovile panemist. Vene lennukid on haavatavad lühi- ja keskmaa õhutõrjesüsteemidele," teatas Briti kaitseministeerium.
Venemaa ei ole suutnud võtta kontrolli alla Ukraina õhuruumi, kuna pole leidnud ega hävitanud Ukraina õhutõrjesüsteeme, märkis ministeerium. Seetõttu ei saa Vene väed ka tagada õhust kaitset, et maad mööda edasi liikuda.
Ministeeriumi teatel on Vene õhujõud väga aktiivsed Ukraina kaguosas, "tõenäoliselt seetõttu, et Venemaa keskendub oma sõjaliste operatsioonidega sellele piirkonnale," märkis ministeerium.
Zelenski: Vene väed plaanivad võtta Donbassi ja Lõuna-Ukraina
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma öises videos, et Ukraina väed on saavutanud kontrolli Kiievi ja Tšernihivi aladel. "Aina enam Ukraina lippe lehvib piirkondades, mis olid ajutiselt okupeeritud."
Zelenski sõnul tugevdab Ukraina oma kaitset ida suunal ja Donbassis. "Me teame, et vaenlasel on reservid surve suurendamiseks idas. Mis on Vene vägede eesmärk? Nad tahavad võtta nii Donbassi kui Lõuna-Ukraina," ütles ta.
"Mis on meie eesmärk? Kaitsta end, oma vabadust, oma maad, oma rahvast," ütles Zelenski.
Zelenski kiitis Ukraina sõdurite vaprust ja vastupidavust, kuid märkis, et riik pole saanud lääneriikidelt ühtegi moodsat raketitõrjesüsteemi.
Zelenski kritiseeris ka Ungari peaministrit Viktor Orbanit, öeldes, et ta on "Euroopas pea ainus, kes avalikult toetab Putinit".

Ukraina hinnangul on läbirääkimised Zelenski ja Putini kohtumiseks valmis
Ukraina läbirääkimiste delegatsiooni juht David Arahhamia ütles laupäeval, et rahuleppe töövariandiga on jõutud piisavalt kaugele, et kahe riigi juhid saaksid omavahel otse rääkida.
Arahhamia sõnul on Venemaa nõustunud kõigi Ukraina ettepanekutega peale nende, mis puudutavad Krimmi.
Töödokumendid on Arahhamia sõnul jõudnud nii kaugele, et kahe riigi presidendid saaksid omavahel otse rääkida, kuid töö jätkub veel mitme teemaga.
Venemaa pole Ukraina läbirääkija sõnu kommenteerinud. Venemaa poole läbirääkimiste juht Vladimir Medinski ütles peale reedest kõneluste vooru, et riigi positsioon Krimmi ja Donbassi osas pole muutunud.
Venemaa süüdistab Punast Risti Mariupoli humanitaarabi läbikukkumises
Punase Risti teatel jätkus laupäeval operatsioon inimeste Mariupolist välja saamiseks.
Vene kaitseministeerium süüdistas Punast Risti, et ei saanud reedel ega laupäeval linna abi toimetada.
Venemaa süüdistab Punast Risti selles, et abikonvoid ei jõudnud reedel ja laupäeval Mariupoli linna, kuna Punase Risti töötajad tegid teel plaanimata peatusi ning mõned sõidukid eemaldusid konvoist.
Toimetaja: Barbara Oja, Mari Peegel