Marran: aprilli teises pooles näeme Ukrainas intensiivsemat sõjategevust

Foto: Siim Lõvi /ERR

Välisluureameti juhi Mikk Marrani sõnul on aprilli teises pooles oodata sõjategevuse intensiivistumist Ida-Ukrainas.

"Me näeme, et välksõda Putinil vormistada ei olnud võimalik. Käib eesmärkide ümbervormistamine, et oleks 9. mail mingi võit lauale panna," ütles Marran pressikonverentsil kaitseministeeriumis.

"Praegu me näeme sõja madalamat intensiivsust. Aprilli teisest poolest läheb uuesti intensiivsemaks Ida-Ukrainas," lisas ta.

Marrani hinnangul võib Kremli suunalt 9. mai võiduks sobida Donetski ja Luhandki oblastite võimu kindlustamine, maismaa koridori loomine Krimmi või Mariupoli vallutamine. Sõja lõppu 9. mai Marrani sõnul kindlasti ei tähista.

Marran rääkis, et Kremlis hinnati valesti Ukraina võitlusvõimet, lääne ühtsust ja reaktsiooni ja sanktsioonide mõjusust.

Rääkides rahuläbirääkimistest, ütles Marran, et nendes läbimurret niipea loota ei ole, sest mõlemad pooled on oma nõudmistes üsna vankumatud.

Marrani sõnul jätkab Vladimir Putin ka sõltumata läbirääkimiste tulemustest demokraatliku Ukraina hävitamist. "Putin on jätkuvalt veendunud, et Ukraina ei ole riik. Kreml arvestab, et kui hetkel ei õnnestus Ukraina valitsust kukutada, on eesmärgiks panna Zelenskile peale rahutingimused, mida ta poliitiliselt üle ei elaks," lausus Marran.

Marran rõhutas, et Putin ei ole ka oma algsetest plaanidest Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmiseks loobunud ning rahuleping Ukrainaga neid eesmärke ei muuda. See, millal Venemaa Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmiseni jõuab, sõltub Ukraina püsimisest.

Tõniste: vägede umberpaiknemine võtab üle nädala

Kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste rääkis, et Vene vägede ümberpaiknemine Kiievi alt Ida-Ukrainasse võtab aega veel vähemalt nädala.

"Ümberpaiknemise tempot mõjutavad nii distantsid, Vene Föderatsiooni transpordivõimekus kui ka üksuste ümberkorraldamise protsess, mille käigus tuleb teostada tehnika ja isikkoosseisu täiendusi ning püüda selle baasil komplekteerida nii terviklikke üksusi kui võimalik," ütles Tõniste.

"Arvestades asjaolu, et okupeeritud oblastite territooriumitelt ei ole Vene Föderatsiooni relvajõud seni suutnud teostada olulist läbimurret lääne suunal Ukraina sügavusse, võib Vene Föderatsioon ametlikult väljakuulutatud operatsioon Ida-Ukrainas seisneda eelkõige pealetungides põhja poolt Harkivi ja Izjumi suunalt lõunasse ning Mariupoli suunalt põhja," märkis Tõniste.

Tõniste sõnul on järjest enam laekumas teateid selle kohta, kuidas okupeeritud aladel, eelkõige Ukraina lõunaosas, püüab Vene Föderatsioon kehtestada uusi tehislikke võimustruktuure. "Sellised tegevused viitavad Vene Föderatsiooni jätkuvale plaanile lõigata ära Ukraina väljapääs nii Aasovi kui ka Mustale merele, millel oleks tulevikus ulatuslik negatiivne mõju Ukraina majandusele ja mis võimaldaks tulevikus püsivalt riiki survestada," lausus Tõniste.

Tõniste rääkis, et Vene väed jätkavad Kiievi alt väljatõmbumist. "Levib info, et Tšernobõli piirkonnas paiknenud üksustes on arvestataval määral isikkooseisu saadetud haiglaravile kiirgustõve ilmingutega. Täpsed numbrid ei ole teada, kuid arvestades üksuste käitumist saastunud piirkonnas on selline tagajärg tõenäoline."

Vene üksuste väljatõmbumine jätkub ka Tšernihivis.

Donetski ja Luhanski suunalt on Tõniste sõnul lahingutegevuse aktiivsus jätkuvalt kõrge.

"Tõenäoliselt on käimas kujundav operatsioon soodsate tingimuste loomiseks täiemahulisele pealetungile. Luhanski oblastis on tõenäolisteks vahetuteks eesmärkideks Slovjansk ja Rubižne. Teadaolevalt pole siiski seni suudetud neid asulaid Vene Föderatsiooni kontrolli alla võtta. Isegi Vene Föderatsiooni ametlikud allikad teatavad pigem tagasihoidlikest tulemustest," rääkis ta.

Mariupolis jätkub Tõniste sõnul Ukraina vastupanu, mis seob arvestataval määral Vene Föderatsiooni ressursse ja piirab logistilisi liikumisi.

Ta lisas veel, et möödunud ööpäeval Melitopolile sooritatud kaudtule rünnakud viitavad, et Vene Föderatsiooni relvajõud püüavad hoida initsiatiivi olukorras, kus maavägede edasitung antud suunal on juba mõnda aega seiskunud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: