"Eesti, Läti ja Leedu pooldavad NATO kohaloleku suurendamist Balti regioonis," ütlesid asjaga kursis olevad Euroopa ja USA kaitseametnikud. 

NATO idapoolsetes liikmesriikides leitakse, et allianss peab kiiresti tugevdama oma Moskva-vastast heidutust. Järgmisel kuul toimub Madridis ka NATO riikide tippkohtumine, mida peetakse kõige olulisemaks NATO liidrite kohtumiseks pärast seda, kui Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse. 

2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. See on roteeruvatel vägedel põhinev suurendatud kohalolek eFP (inglise keeles Enhanced Forward Presence). Liitlaste pataljoni lahingugrupp saabus Eestisse 2017. aasta kevadel. 

Foreign Policy teatel soovivad Balti riigid nüüd nende lahingugruppide suurendamist ja koostada nende kohaloleku suhtes püsivamad plaanid. Üks arutlusel olev ettepanek on suurendada lahingugruppide suurust kolmeks pataljoniks. Igasse Balti riiki paigutatakse siis ka üks diviisitaseme väejuhatuse peakorter. Põhimõtteliselt tähendaks see seda, et igas riigis oleks üks statsionaarne diviisi peakorter, mis sõja korral juhiks diviisi taseme operatsiooni. Seda lisaks mobiliseeritavatele vägedele, millel on oma väejuhatused.

Sellised peakorterid võimaldaksid NATO liitlastel kiiresti oma sõjalist kohalolekut Balti regioonis suurendada. Ametnike sõnul hõlmab see logistika- ja sidetaristu loomist, et vägesid saaks kiiresti saata Baltikumi. Pole veel selge, kas teised NATO riigid nõustuvad nende ettepanekutega. 

Siiski näitavad need ettepanekud, et NATO plaanib idatiival oma kohalolekut märkimisväärselt suurendada. Praegu puudub lahingugruppidel võimekus, et tõrjuda Venemaa sissetungi. Seetõttu peavad NATO väed harjutama olukorraks, kus nad peavad pärast esialgset taandumist oma territooriumi tagasi vallutama, teatas Foreign Policy. 

"Loota strateegiale, kus nõustutakse sellega, et osa NATO territooriumist okupeeritakse kasvõi nädalavahetuseks, see on poliitiliselt hukatuslik strateegia. Keegi ei saa sellele loota. Nii et see on midagi, mida tuleb muuta," ütles üks kõrge Balti riigi kaitseametnik.

Balti riikide heidutuse tugevdamise raames võiks regiooni tuua piisavalt NATO ressursse, et Venemaa pealetungile saaks otsustavalt vastu astuda. Balti riikide kaitseametnikud leiavad, et NATO sõjalise kohaloleku suurendamine on parim variant Moskva heidutamiseks.

Lääne-Euroopa NATO liitlased ei pruugi nende ettepanekutega siiski nõustuda. Mõned NATO liitlased leiavad, et alliansi kohalolek Balti regioonis on juba praegu piisav.  "On selge, et kui seda oleks lihtne teha, siis oleks seda juba tehtud," ütles Balti riigi kaitseametnik. 

Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas on siiski muutnud seda, kuidas Euroopa riigid suhtuvad oma julgeolekusse. Soome ja Rootsi tahavad liituda NATO-ga, Saksamaa suurendab kaitsekulutusi. 

"Tundub, et see idatiiva tugevdamine ei pruugi kohe juhtuda, kuid ma kujutan ette, et tulevikus võivad nad otsustada, et see on õige suund. Ma arvan, et nad eelistavad midagi stabiilsemat, millega nad suudavad venelastele vastu seista," ütles üks asjaga kursis olev lääneriigi diplomaat.