Sakkov: Venemaa ei suuda Soome liitumist NATO-ga takistada
Eesti suursaadik Helsingis Sven Sakkov ütles intervjuus ERR-ile, et Soome liitumine NATO-ga, et Venemaa ei suuda Soome liitumist NATO-ga takistada, ent ähvardused selles suunas ilmselt jätkuvad.
Vene presidendi kõneisik Dmitri Peskov hoiatas Soomet ja Rootsit, et kui need peaksid NATO-ga liituma, tuleb Venemaal hakata omal moel olukorda tasakaalustama. Ja mõned Soome vaatlejad näevad selles midagi uut, sest varem on Venemaa rääkinud tõsistest sotsiaalsetest ja poliitilistest tagajärgedest, aga nüüd on Venemaa teatanud, et tal tuleb sellele vastata ja Soome rahvusringhääling YLE ei välistanud täna hommikul ka, et see vastus võib olla sõjaline. Mida sellest nüüd arvata?
Arvestame siiski seda, et Soomel on erakordselt tugev kaitsevõime ja ei ole arvata seda, et nende NATO-ga liitumise protsess, kui nad nõnda peaksid otsustama, väga pikalt aega võtaks. Nii et ma ei näe mingeid väga suuri võimalusi Venemaa poole pealt siit muud peale ähvarduste sõjalisel liinil teha.
Varasematel aegadel, enne 24. veebruarit aastal 2022 oleks tõesti Venemaal olnud võimalus vastata sellisele tegevusele mingite majandussuhete külmutamise või muude selliste probleemide tekitamisega. Praegu majandussuhteid enam sisuliselt ei ole Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Nii et võimalused tegutsemiseks on ahtad.
Samas me oleme näinud ja näeme ka edaspidi, et see mitte mingil moel ei ole takistanud Venemaad ähvardamast.
Kui nüüd Soome esitab ametlikult oma taotluse liituda NATO-ga, mis võib juhtuda aprilli lõpus või mai alguses, siis kui kiiresti kõik vajalikud protseduurid veel aega võiksid võtta? Välisminister Pekka Haavisto ütles neljapäeval, et sõjaolukorra tõttu võivad need asjad kõik minna kiiremini.
Võivad. Ma arvan, et see on loogiline, sellepärast et Euroopa poliitikas on vähe asju, mis on mingilgi moel samasugused, mis puudutab nii-öelda julgeolekukaitse- ja Venemaaga suhtlemise teemasid kui enne sõda.
Kui Eesti puhul läks ratifitseerimisprotsess umbes 14 kuud, siis ma olen küllaltki kindel, et sel korral Soome ja võimalik, et ka Rootsi puhul, ratifitseerimisprotsessi NATO liikmesriikides kiirendataks väga olulisel määral. Poliitilistel põhjustel on vaja kiirustada.
Ja ma usun, et selle saab kahe kuni nelja kuuga kõik 30 liikmesriiki ratifitseeritud. Loomulikult see on ju minu arvamus, sest lõpuks on 30 suveräänset parlamenti, kes seda peavad otsustam. Aga ma arvan, et kõik saavad aru, et kasulik on see kiiresti ära teha.
Ja soomlased on olnud mures, et mis saab selle aja jooksul, kui nad on oma taotluse esitanud ja liikmeks veel ei ole saanud. Nad proovivad seda hoida võimalikult lühikesena.
Kui tõenäoline on, et Rootsi esitab NATO avalduse koos Soomega?
Mida ma olen siin kuulnud Soome analüütikutelt ja Rootsi asjatundjatelt, siis nad ütlevad, et esiteks on väga tõenäoline, et Soome esitab avalduse ja teiseks on väga tõenäoline, et Rootsi ühineb sellega või jõuab väga kiiresti järgi.
Toimetaja: Aleksander Krjukov