Suur osa valijatest küll koondus esialgu president Emmanuel Macroni taha, kuid see efekt on juba oma mõju kaotamas. Euroopa Välissuhete nõukoja vanemeksperdi Susi Dennisoni sõnul lükkas sõda kampaaniat edasi.

"Aasta alguses näis, et Macron on ainus kandidaat, kes on suuteline läbi tulema esimesest ja teisest voorust. Ukraina sõja mõju võimendas seda täielikult. Meil pole siiani olnud sisulist debatti. Kogu tähelepanu on olnud Ukraina sündmustel. Macronile on tundnud, et presidendina ei saa ta sellises keskkonnas osaleda ükskõik millises poliitilises debatis. Lõpptulemusena on see lühendanud valimiseelset debatti ning alles nüüd näeme muutusi arvamusküsitlustes ja asjad lähevad huvitavaks," sõnas Dennison.

Kui Eestist vaadatuna võib Macron tunduda üsna Venemaa-sõbralik poliitik, siis Prantsusmaal on ta sellest tiitlist kaugel. Näiteks populaarsuselt teine kandidaat Marine Le Pen sai 2017. aasta valimisteks ühelt Venemaa pangalt üheksa miljonit eurot laenu. Samuti on ta Vladimir Putiniga olnud ühte meelt Krimmi annekteerimise koha pealt.

Kuid neil valimistel pole see probleemiks kerkinud ning Le Peni toetus on viimastel nädalatel kasvanud. Macron on küll üritanud teda selle nurga alt rünnata, kuid edutult. Susi Dennisoni sõnul võib see nüüd muutuda.

"See pole Le Peni kahjustanud nii palju kui oleks võinud arvata. Ma arvan, et seda on lahjendanud ka teise paremäärmusliku kandidaadi Eric Zemouri venesõbralikud vaated. Ja ka teiste kandidaatide nagu Jean-Luc Melenchoni soovimatus alguses olla selgelt ja tugevalt Putini sõja vastu. Nüüd on see kõik muutunud ja teistel kandidaatidel on tugevamad positsioonid. See võib hakata Marine Le Peni rohkem mõjutama," ütles Dennison.

Seejuures on Le Pen suutnud pigem valijaid isegi veenda, et Vene gaasist ja naftast loobumine oleks Prantsusmaale väga kahjulik. Kuna toimetulek on tema kampaania keskne teema, siis mõjuvad Le Peni ähvardused seda tugevamalt. Samas pole viimaste päevade Ukraian sündmuste valguses kindel, kas ta suudab lõplikult selle teema eest põgeneda.