Vene gaasi asemel saaks kütta halli lepaga

Võsa
Võsa Autor/allikas: PM/Scanpix

Hall lepp kõlbab pea ainult küttepuuks, kuid selle raiumine ei ole siiani kulu tasa teeninud. Energiakandjate hinnatõus võib seda muuta ja nii võib hall-lepikust leida lahenduse vene gaasist loobumisel.

Hall-lepikud moodustavad eesti metsadest 6,6 protsenti. Riigimetsas on halli leppa 5,5 miljonit tihumeetrit, erametsas 26 miljonit tihumeetrit, ütleb keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Arvi Toss.

"Kindlasti on see kasutama ressurss. Kui räägime halli lepa metsast, siis enamus sellest on küttepuu, tarbepuiduna kasutatakse seda vähe. Küttepuu müügihind odavam kui ülestöötamiskulu. Peab põhimõtteliselt peale maksma sellele," rääkis Toss.

Toss selgitab, et energiakandjate hinnatõus on seda muutnud. Sellele viitab ka erametsaliit. Liidu sõnul võiks aastas raiuda pool miljonit tihumeetrit halli leppa rohkem. Sellest piisaks, et asendada kütmiseks kasutatud vene gaas.

"Pool miljonit ei mõjuta meie lepikute osakaalu nimetamisväärselt ega ka raiemahtu tervikuna," sõnas Toss.

Halli leppa on ka nii palju, et selle raiumist ei tohiks looduskaitsepiirangud segada. Toss lisab, et riik lepa raiumist eraldi toetama ei hakka.

"Ma arvan, et riik peaks appi küll tulema, aga riik peaks ennekõike appi tulema nõudluse poolele. Vaatama üle need kaugkütte lahendused, mis töötavad praegu maagaasil. Seal on kindlasti investeeringuid vaja teha," rääkis erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga ütleb, et juba on katlamajades rohkem nõudlust hakkepuidu järele kui on pakkumist. Viiendik kaugküttesoojusest toodetakse siiski gaasist.

"Aga kindlasti praegused hinnatasemed motiveerivad uusi katlamajasid rajama sinna, kus uusi hakkpuidu katlamajasid võimalik teha on. Lihtsalt nende investeeringutega läheb mõni aasta aega või vähemalt aasta. Uued katlamajad vajavad projekteerimist ja ehitustöid," sõnas Uiga.

Nende katlamajade rajamist on ministeerium varem toetanud Euroopa Liidu abil, seda plaanitakse jätkata. Erametsaliit soovib ka, et riik ei kehtestaks uusi piiranguid metsamajandusele. Kuigi Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo nõustub, et halli leppa saaks rohkem kasutada, teeb see nõudmine Kuresoo murelikuks. Ta rõhutab, et ka energeetikas tuleb senisest enam rõhku panna tarbimise vähendamisele.

"Kütmises saab tarbimist vähendada majade renoveerimisega ja majade soojaks saamisel on tegelikult natuke rohkem võimalusi kui ainult gaas ja puit," nentis Kuresoo.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: