Sõja 51. päev: Ukraina teatel hoogustab Venemaa rünnakuid kättemaksuks Moskva eest

{{1649995140000 | amCalendar}}
Vene vägede poolt purustatud elupiirkond Andriivka linnas Kiievi. Väravale on vene keeles kirjutatud, et siin elavad inimesed.
Vene vägede poolt purustatud elupiirkond Andriivka linnas Kiievi. Väravale on vene keeles kirjutatud, et siin elavad inimesed. Autor/allikas: SCANPIX/SIPA

Kiievi lähedal korraldas Venemaa reedel taas võimsamaid rünnakuid pärast väljatõmbumist Ukraina põhjaosast. Jätkuvad rünnakud Ukrainale idas ja lõunas: ümberpiiratud Mariupolis käivad tänavalahingud, Ida-Ukraina suurima linna Harkivi elanikud elavad juba nädalaid pommide all.

Mis on oluline 15. aprillil kell 22.54:

- Ukraina kaitseministeeriumi väitel on Venemaa esimest korda selles sõjas kasutanud ründamiseks kaugpommitajaid ;

- Harkivi elurajoone tabasid pommid ning venelased üritavad Izjumi suunal läbi murda;

- Harkivi rünnakutes sai surma seitse ja haavata 34 inimest, Mõkolajivis kasutasid Vene väed kobarlaskemoona;

- Ukraina armee kõneisik: Venemaa hoogustab rünnakuid kättemaksuks Moskva huku eest;

- Vene kaitseministeeriumi teatel ründasid Vene relvajõud rakettidega Kiievi lähedal asuvat sõjaväe rajatist;

- Euroopa riikide saadikud naasevad Kiievisse;

- ÜRO teatas abitöötajate ja nende pereliikmete surmast;

- Rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokurör nimetas kogu Ukrainat kuriteopaigaks;

- Briti kaitseministeerium: Venemaa mereväe positsioon Mustal merel muutub

Donetski rindejoonel käib aktiivne sõjategevus

Donetski piirkonna sõjalise administratsiooni just Pavlo Kõrõlenko ütles, et pea kõik Donetski rindejoone lähistel asuvad asulad on tule all.

Ukraina: Venemaa ründab Mariupolit kaugpommitajatega

Ukraina kaitseministeeriumi teatel kasutas Venemaa esimest korda alates sõja algusest Mariupoli ründamiseks kaugpommitajaid, edastavad CNN ja Reuters.

"14. aprillil tulistasid kaks Venemaa strateegilist pommitajat Tu-95/-160 Venemaa õhuruumis Krasnodari krais välja tiibrakette, mis tabasid Ukraina territooriumi," ütles reedel kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzianõk.

Ta lisas, et samuti esimest korda alates sõja algusest kasutas Venemaa ründamiseks kaugpommitajad Tu-22M3. Õhurünnak tabas Mariupolit.

"Vene okupandid jätkavad õhurünnakuid Mariupoli pihta. Vaenlase maaväed püüavad enda valdusesse saada sadamat," vahendas Reuters Motuzjanõki sõnu.

Kaitseministeeriumi esindaja sõnul on olukord Mariupolis karm ja võitlused jätkuvad. Ühtlasi on Vene väed seal täiendust saanud. Motuzjanõki kinnitusel ei ole aga venelastel endiselt linna üle täielikku kontrolli.

Ukraina armee: Venemaa ründab lõunas kättemaksuks Moskva uppumise eest

Ukraina lõunapiirkonna relvajõudude kõneisik Natalia Humeniuk ütles reedel, et Venemaa raketirünnakud riigi lõunaosas alates neljapäeva hilisõhtust on kättemaks Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva huku eest.  

Humeniuk ütles reedesel ajakirjanike briifingul, et pärast Moskva ründamist "me kõik mõistame, et seda meile ei andestata", edastas CNN.

Ukraina teatel tabasid Moskvat kaks nende Neptun raketti, Kreml väidab aga endiselt vaid seda, et laevahukule eelnes tulekahju pardal.

Humeniuk ütles, et kui laskemoon laeval plahvatas, näitas see, et Moskva pardal oli piisavalt vahendeid jätkamaks Ukraina hävitamist. "Me nägime, et teised laevad püüdsid raketiristlejat aidata, aga isegi loodus oli Ukraina poolel, kuna torm ei võimaldanud läbi viia päästeoperatsiooni ega evakueerida meeskonda."

Humeniuki kinnitusel oli reedel rünnaku all Mõkolajiv. "Me näeme, et seal kasutatakse taas kobarlaskemoona, mis on rahvusvaheliste konventsioonide järgi keelatud."

Mõkolajivis viibiv CNN-i meeskond kuulis reede ennelõunal linnas korduvalt plahvatusi. Vähemalt kaks inimest sai surma linna õigeusukiriku ees.

Mõkolajivis sai reedel kobarlaskemoona tabamuses surma viis inimest ning haavata 15, vahendab CNN linnapea Vitalii Kimi teadet. Üks hukkunutest oli üles korjanud lõhkemata mürsu.

"Ma kordan veelkord. Ärge puutuge tundmatuid objekte. See võib olla surmav," hoiatas Kim Telegrami postituses.

CNN ei saa linnapea väiteid kontrollida, ent ÜRO inimõiguste vaatlusmissioon Ukrainas on varem öelnud, et nendeni on jõudnud usutavaid väiteid selle kohta, et Vene väed on Ukraina elanike vastu kasutanud kobarlaskemoona.

Humeniuki kirjelduse järgi tegutsevad Vene väed Mõkolajivi ja Hersoni piirkonnas selliselt, et paigutavad varustust ja üksuseid paikadesse, kus elavad kohalikud ning tsiviilinfrastruktuuri, nagu koolide, lasteaedade ja haiglate lähedusse.

"Öösel nad kaovad neilt positsioonidelt, jätavad külad maha ja pommitavad neid, süüdistades samal ajal Ukraina relvajõude tsiviilisikute pommitamises," jätkas Humeniuk. "Sellise teguviisiga üritatakse õigustada endid kui okupeeritud territooriumite vabastajaid."

"Me mõistame, et sellised rünnakud üha hoogustuvad, et vaenlane üritab kätte maksta," ütles Humeniuk, lisades: "Me oleme valmis, me paneme vastu."

Kiievi ametnikud: leitud on sadu mõrvatud tsiviilisikute surnukehi

Pärast Vene vägede taandumist Kiievi ümbrusest on kohalikud piirkonnast leidnud üle 900 tsiviilisiku surnukeha. Enamik neist on maha lastud, vahendab Guardian AP-d.

Värske number on kaks korda suurem võrreldes sellega, mille käisid Ukraina võimud välja kahe nädala eest. Kohaliku politsei esindaja sõnul viitavad kuulihaavad, et väga paljud neist lihtsalt hukati.

Kiievi piirkonna politseiülema Andrii Nebõtovi sõnul olid surnukehad tänavatele maha jäetud või ajutistesse matmispaikadesse jäetud. 95 protsenti hukkunutest oli surnud kuulitabamuse tagajärjel.

Nebõtov lisas, et iga päev leitakse üha uusi laipu, nii rusude alt kui massihaudadest. Enim ohvreid on leitud Butšast - üle 350.

Rünnakud Harkivile, Kiievile ja Izjumile

Ukraina Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sõniehubov ütles neljapäeval, et pommid tabasid rahumeelseid piirkondi, kus puudub sõjaline infrastruktuur, vahendas CNN.

Guardian vahendas reede õhtul Harkivi kuberneri teadet, et rünnakutes sai surma seitse tsiviilisikut, nende seas väike laps. Haavata sai 34 inimest.

Sõniehubovi sõnul langes raskeim rünnak Izjumi suunas, kust Ukraina ametnike sõnul üritavad Vene väed edasi liikuda Donbassi idaosa suunas.

"Toimub aktiivne sõjategevus ning meie relvajõud hoiavad vaenlast tagasi, et nad ei saaks oma varustust Luganski ja Donetski oblastisse transportida," ütles ta.

Sõniehubov ütles, et võimud üritasid korraldada "organiseeritud evakueerimist" kahest Harkivi oblasti lõunaosas asuvast linnast Barvinkovest ja Lozovast.

Harkivi regiooni võimude sõnul on alates sõja algusest on seal surnud 503 tsiviilisikut, nende seas 24 last.

Kiievis ja venelaste kontrolli all olevast Hersonist teatati plahvatustest. Ukraina ametivõimud ei kiirusta aga plahvatusi kommenteerima, sest nad ei taha anda Vene poolele infot selle kohta, kas võimalik raketirünnak tabas sihtmärki või mitte.

Vene kaitseministeerium teatas aga, et Vene relvajõud ründasid Kalibr rakettidega Kiievi lähistel asuvat Žuliany Vizari masinaehitustehast. Vene relvajõudude kõneisiku Igor Konašenkovi sõnul hävinesid rünnaku tulemusel õhutõrjeraketisüsteemide tootmise ja remondi töökojad.

Õhuhäiret anti öösel tervele Ukraina territooriumile.

Venemaa lubas teha Kiievile raketirünnakuid

Vene relvajõudude kõneisik Igor Konašenkov ütles, et Venemaa suurendab raketirünnakute arvu Kiievile seoses Ukraina poolsete "terrorirünnakutega" ja "sabotööride tegevusega" Venemaa territooriumil.

Neljapäeval süüdistas Venemaa Ukrainat helikopteritega Venemaal asuvate piiriäärsete linnade ründamises.

Hävitatud Mariupoli linnas süüdistasid Ukraina võimud okupante surnukehade välja kaevamises, et varjata tõendeid kuritegude kohta.

Venemaa hoiatas ka Ühendriike, et kui Washington jätkab Ukraina relvastamist, siis sellel on "ennustamatud tagajärjed", vahendas The Washington Post .

Kits jõllitab Kiievi lähistel asuvas külas maha langenud raketti. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Rünnakud Popasnale ja Rubižnele ebaõnnestusid, Mariupolis jätkub võitlus

Ukraina kaitseministeeriumi sõnul on viimase 24 tunni jooksul löödud tagasi kaheksa vaenlase rünnakut. Hävitatud on neli tanki, kuus soomustransportööri, neli jalaväe lahingumasinat ja üks suurtükisüsteem.

Kaitseministeeriumi teatel ebaõnnestusid vaenlase rünnakud Popasnale ja Rubižnele.

Luhanski kuberner kutsus kohalikke elanikke üles evakueeruma ja "valima elu", pärast rünnakut Kreminna linnale, kus hukkus üks inimene ja viis sai haavata.

Ta lisas, et piirkonnast on seni evakueeritud 32 000 inimest.

Reedel teatas Ukraina kaitseministeeriumi kõneisik Oleksandr Motuzjanõk, et esimest korda pärast sissetungi Ukrainasse kasutas Venemaa sissepiiratud Mariupoli ründamiseks kaugmaa pommitajaid, vahendas Reuters.

Motuzjanõk lisas, et Mariupolis käivad endiselt tänavalahingud, samuti toimub aktiivne võitlus Mariupolis paikneva suure terasetööstuse piirkonnas ja sadamaaladel.

Motuzjanõk lisas, et Venemaa  on praegu keskendunud Rubižne, Popasna ja Mariupoli linna vallutamisele.

Euroopa riikide saadikud naasevad Kiievisse

Venemaa rünnaku alguses Kiievist evakueeritud suursaadikud on Ukraina pealinna naasmas.

Näiteks Itaalia suursaadik Ukrainas tuleb tagasi Kiievisse ning plaanib taas tööd alustada 18. aprillil. Prantsusmaa teatas aga reedel, et nende suursaatkond taasavatakse peagi. Vahepeal tegutses Prantsuse saatkond Lvivis.

Ukraina relvajõudude andmed Venemaa kaotuste kohta

15. aprilli seisuga on Ukraina relvajõudude andmetel sõjas hukkunud 20 000 Vene sõdurit, hävitatud on 756 tanki, 1976 jalaväe lahingumasinat, 366 suurtükki, 122 mitmikraketiheitja süsteemi ja 66 õhutõrjesüsteemi. Alla on lastud 163 sõjalennukit, 144 helikopterit ja põhja on lastud kaheksa sõjalaeva.

Briti kaitseministeerium: Venemaa mereväe positsioon Mustal merel muutub

Suurbritannia kaitseministeerium märkis oma ülevaates, et seoses Vene sõjalaeva Moskva uppumisega sel laupäeval ja dessantlaevale Saratov 24. märtsil osaks saanud tabamusega, hindab Vene merevägi tõenäoliselt ümber oma positsiooni Mustal merel.

Moskva uppumine tähendab brittide sõnul, et Venemaa on pärast Ukrainasse tungimist saanud kahju kahele olulisele mereväe sõjalaevale.

Briti kaitseministeeriumi sõnul täitis Moskva võtmerolli nii juhtimislaeva kui ka õhutõrjesõlmena.

Blinken Euroopa liitlastele: sõja lõppemist lähiajal pole ette näha

USA välisministri Antony Blinkeni sõnul usub Ameerika Ühendriikide administratsioon, et Venemaa algatatud sõda Ukrainas võib kesta kuni 2022. aasta lõpuni, ütlesid kaks eurooplasest ametnikku CNN-ile.

Paljud CNN-iga rääkinud ametnikud rõhutasid, et seda, kui kaua sõda võiks kesta, on raske hinnata, aga mitu ametnikku märkis, et seni ei viita miski, nagu oleks Venemaa juhi Vladimir Putini eesmärgid muutnud ning on vähetõenäoline, nagu püüdleks ta diplomaatiliste lahenduste poole.

USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles neljapäeval, et võitlus kestab veel kuid või isegi kauem. Veel kaks Euroopa ametiisikut avaldas veendumust, et sõjategevus Ida-Ukrainas võib kesta veel neli kuni kuus kuud ning lõppeda patiseisuga.

Endine CIA juht: Ukraina on idas silmitsi suure väljakutsega

Endine CIA direktor David Petraeus ütles BBC Raadio 4-le antud intervjuus, et ukrainlasi ähvardab riigi idaosas suur väljakutse, sest esimest korda pärast sõja algust on venelased koondanud oma sõjajõud ühte kohta.

Petraeusi sõnul sõltub olukord Ida-Ukrainas mitmest asjaolust, näiteks ilmast ja sellest kui kiiresti jõuab Ukraina sõduriteni täiendav julgeolekuabi.

Ta lisas, et näib, et Venemaa president Vladimir Putin ei ole praegu läbirääkimistest huvitatud ja soovib "käegakatsutavat edu tähistada 9. mail, kui Moskvas peetakse iga-aastane Teise maailmasõja võidupüha paraad".

CIA praegune juht William Burns ütles, et meeleheide ja sõjaline ebaedu võib panna Vladimir Putinit kaaluma Ukraina vastu madala võimsusega või taktikalise tuumarelva kasutamist, kirjutas New York Times.

Burnsi sõnul siiski praegu tõendeid tuumarelva kasutamise ettevalmistuste kohta ei ole.

Äsja kaevatud hauad, kuhu maetakse Vene sõdurite poolt Butšas tapetud ukrainlasi Autor/allikas: SCANPIX/AP/Rodrigo Abd

Rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokurör: Ukraina on kuriteopaik

Sel nädalal Butšat ja Borodjankat külastanud Rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan ütles CNN-ile, et õigluse tagamine pärast sõda võib olla raske, sest Venemaa on oma allkirja kriminaalkohtu statuudilt tagasi võtnud.

"Me ei saa olla naiivsed, me peame olema realistlikud. Aga kõigepealt tuleb koguda asitõendeid, neid säilitada, analüüsida ja teha nendest järeldusi. Ja neid järeldusi peavad kontrollima kohtunikud," lausus Khan.

Ukrainat nimetas Khan kuriteopaigaks. "Me oleme siin, sest meil on alust arvata, et siin on toime pandud kuritegusid, mis käivad meie jurisdiktsiooni alla. Me peame läbi sõjaudu jõudma tõele lähemale," märkis ta.

ÜRO teatas abitöötajate surmast

ÜRO teatas, et kaks nende töötajat said Märtsis koos oma pereliikmetega Mariupolis surma, vahendas CNN.

"Olen sügavalt kurb vähemalt kahe abitöötaja surma üle, kes hukkusid koos viie pereliikmega 15. märtsil Ida-Ukrainas Mariupolis valitsusvälise organisatsiooni Caritas kontorit tabanud rünnaku käigus. Sündmused leidsid aset peaaegu kuu aega tagasi, kuid teave on muutunud kättesaadavaks alles nüüd," ütles humanitaarasjade asepeasekretär ja hädaabi koordinaator Martin Griffiths avalduses.

Humanitaarabi juht kutsus kõiki osapooli tagama Mariupolist tsiviilisikute ohutu väljapääs.

Ukraina parlament kutsus rahvusvahelist üldsust üles nimetama Venemaa tapatalguid Ukrainas genotsiidiks.

Neljapäeval võttis Ukraina parlament vastu deklaratsiooni Ukrainas Venemaa poolt toime pandud genotsiidi kohta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: