"Üleüldiselt sellise suurusega laev kahe raketi peale – ütleme, kui need olid Neptun laevatõrjeraketid, millel on suurusjärgus 150 kilogrammi lõhkeainet, ei peaks sellist laeva uputama," rääkis Saska "Ringvaates".

Tema sõnul on ajaloost näiteid, kus sarnase suurusega, aga kehvemini ehitatud laevad on rakettidega pihta saanud ja pole uppunud.

"See omakorda räägib sellest, et see oli õnnelik või õnnetu kokkusattumus, et raketitabamused olid keskkohta, kus on tekiehitus. Kui need raketid, mis seal peal on, detoneerisid kaasa või nende kütus süttis, kui isegi lõhkepead ei plahvatanud, siis üks asi on pihta saamine, teine asi on see, mispärast seda juhtub ehk põleng," selgitas kommodoor.

Saska ütles, et senine info näitab, et laev uppus siiski Ukraina raketilöökide tõttu, mitte laeval juhtunud õnnetuse pärast, nagu on öelnud Venemaa.

Saska ütles, et tegemist oli ukrainlaste väga eduka operatsiooniga, mis tehti nappide vahenditega ja pikalt planeerides.

"Kui sa ikkagi uputad lipulaeva, mis on kuulutanud ennast võitmatuks ja mis kannab veel pealinna nime, siis kahtlemata sümbolite keel on seal väga tugev. Aga Vene laevastik Mustal merel on saanud selgelt sõnumi, et mitte keegi ei ole puutumatu. Sest kui ära suudeti võtta selline laev nappide vahenditega, isegi kui neid vahendeid on jäänud märkimisväärselt vähemaks, siis kõik need ülejäänud laevad, mis on alles jäänud, on märkimisväärselt vähem võimekad õhutõrje osas," rääkis Saska.

Raketiristleja Moskva lasti vette 1979. aastal Mõkolajivis. Laev oli 186 meetrit pikk ning selle põhirelvastuseks olid laevatõrjeraketid P-1000 Vulkan, mida oli laeval kokku 16.