Rainer Saks: Ukraina on teadlikult valinud kurnamislahingute taktika
Ukraina üritab sõdida nii, et nende vägede inimkaotused oleksid võimalikult väikesed, mistõttu lähtuvad nad nädala-kaks veel kaitsest ja üritavad hävitada Vene poole üksusi ja nende tarneahelaid, rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks.
"Ukraina väed, kes on rindel, on kõige kallim osa sõjaväest. Ma arvan, et ühe-kahe nädala jooksul lähtub Ukraina veel kaitsest ja hävitab Vene poole üksusi. See on suures osas siiani õnnestunud. Mingites piirkondades üritab Ukraina ka vastupealetunge, et positsioone parandada," rääkis Saks "Vikerhommikus".
Ta lisas, et Venemaa poliitiline juhtkond hindab praegu olukorda rindel soodsamaks, kui see tegelikult on.
"Aeg näitab, kas venelased suudavad rünnakute intensiivsust tõsta. Siiani nad pole suutnud massiivselt rünnakule minna, sest Ukraina on suutnud varases staadiumis need katsed likvideerida ning on hävitanud ka venelaste logistikat ja varustuskanaleid. Kui Vene väed ei suuda massiivsele pealetungile minna, siis mingist hetkest hakkab tegelikkus ka Vene poliitilisele juhtkonnale kohale jõudma."
Saksa sõnul on Ukraina järjest paremini hakkama saanud, aga see ei tähenda veel, et nad suudaks hõivatud alad tagasi võtta.
"N-ö kui-kohtasid on palju. Ukrainlased võivad ka eksida. Nad on ka eksinud, aga mitte suurtes asjades. Aga kui Venemaa ei suuda rünnata ja peab langetama otsuse, kas kuulutada mobilisatsioon välja, siis muutub rahvusvaheline diplomaatia järjest olulisemaks ja seda Ukraina üksi ei suuda."
Ristleja uputamine on ühekordne suurim võit
Ristleja "Moskva" uppumine on Saksa hinnangul kõige suurem ühekordne võit ukrainlastele.
"See on ka pööre lõunarindel, mis annab Ukrainale paremad võimalused oma positsioone sõjas parandada. Ja see on suur kaotus venelastele. Nii sõjaliselt, aga kindlasti on see ka psühholoogilises plaanis traumeeriv kaotus Venemaale. Kujutage ette olukorda, kus just on ametisse nimetatud uus vägede juhataja ja napp paar päeva hiljem oled sa sunnitud sisse võtma märkimisväärse kaotuse. Sel on mõju operatsiooni juhtimisele ja koordineerimisele."
Rääkides Mariupolist, ütles julgeolekuekspert, et see linn on sõja mõttes sümboli tähendusega.
"Need Ukraina sõdurid, kes sinna on jäänud, on teinud seda teadlikult. Neil oli mitu korda võimalus sealt lahkuda. Nad on jäänud põhimõtte pärast ja see omakorda seob seal Vene üksusi. Kui Mariupol peaks siiski langema, on selle tagasivõtmine raske. Aga ega Vene pool peale sümboolse võidu ka midagi strateegilist sellega saavuta. Väide, et nad saavad nii kiiremini Donbassi varustada, päriselt ei päde," leidis Saks.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu "töövõimetus", paljude kindralite hukkumine ja väljavahetamine on Saksa hinnangul Ukraina vaatest samuti positiivne.
"Kõik juhtimiskorrektiivid, mida pead tegema sõja ajal, on halvad otsused, sest see näitab, et midagi on tehtud valesti."
Saates uuriti ka Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise mõjude kohta meie julgeolekule. Saks vastas, et Rootsi ja Soome NATO-ga ühinemist ei tohi vaadata nii, et nad hakkavad meid kaitsma.
"Mida nad võidavad? Mida nad väljapool NATO-t ei saa, on tuumaheidutus, mida tagab USA. See muudab nende kaitse tõhusamaks. Kollektiivkaitse ei tähenda seda, et Rootsi ja Soome jaoks hakatakse teistsugust kaitsesüsteemi üles ehitama. Laias laastus peab iseseisev kaitsevõime jääma. Eestile on nende liitumisel tähtsaim, et Balti meri muutub NATO sisemereks. Venemaal on palju raskem opereerida ja takistada Eesti ühendusi muu maailmaga. Loodan ka, et riigid suudavad kunagi ka ühise õhutõrjevõimekuse välja töötada ja ei pea mujalt siia siirdama täiendavaid jõudusid."
"Kui plaani ei ole, siis ole vait"
Rääkides Prantsusmaa presidendivalimistest ja selle mõjudest Ukraina sõjale, arvas Saks, et isegi kui Marine Le Pen peaks valimised võitma, siis üks asi on enne valimisi rõhutada oma poliitilisi arvamusi, kuid teine asi on tegutseda reaalses olukorras.
"Kui inimene võtab üle Prantsusmaa juhtimise, siis tema retoorika hakkab muutuma. Kui Le Pen võidaks, siis midagi kindlasti muutuks. Aga Venemaa on Ukrainas teinud nii halastamatuid sõjakuritegusid tsiviilelanike vastu, et seda ignoreerida oleks väga keeruline. Ja isegi kui Le Pen tahaks üles ehitada teistsuguse partnerluse Venemaaga, siis ma ei näe, kuidas seda teha."
Emmanuel Macronil on Saksa hinnangul aga erakordselt halb situatsioon.
"Kui ta suutnuks näidata, et on edukas vahendaja, oleks see andnud võimaluse plusspunkte koguda. Ta ei ole seda suutnud ja tema väljaütlemised näitavad, et ta on segaduses ja see ei mõju hästi. Kui plaani ei ole, siis ole vait."
Toimetaja: Urmet Kook