Möödunud aastal võttis kaubaveo maht raudteel peale pandeemias tekkinud seisakut taas suuna üles. Ligikaudu poole raudteel veetavatest kaupadest moodustasid mullu väetised, mille import Venemaalt on nüüd keelatud.

Möödunud aastal veeti väetisi kokku kuus miljonit tonni. Veo mahult järgnesid mineraalsed kütused, sealjuures peamiselt Valgevene naftatooted, mida veeti mullu 2,8 miljonit tonni.

"Need kaubad, mis on sanktsiooni all, nende vedu on peatunud. Põhiliselt vedasime siin väetisi, Valgevenest tuli aasta algusest naftatooteid, neid ka enam ei ole. Kõige suuremad kogused, mida vedasime aastas miljoneid tonne, need on tänaseks lõppenud. Üle piiri tuleb väheses mahus importi, mis on Eesti tehastele toodangu tegemisest – kemikaale, soodat, selliseid kaupu. Natuke läheb konteinereid Venemaale ja see on kõik," kirjeldas ettevõtte juhatuse esimees Kaido Zimmermann.

"Täna meil on jäänud peamiselt Euroopa-sisesed veod, Eesti sees veame põlevkiviõli, põlevkivi ja Eesti varustamine bensiini- ja diiselkütusega, mis tuleb Orleni tehasest Leedust," ütles Zimmermann.

Möödunud aasta puudujääk on 14,6 miljonit eurot

Riik katab Eesti Raudtee eelarvest puudujääva osa, nii maksis 2020. aastal riik toetust üle 24 miljoni euro, millest seitse miljonit maksti 2019. aasta puudujäägi eest.

2021. aastal riik tegevustoetust ei makstud, kuid vajadus selleks on olemas ja see makstakse välja tänavu. Zimmermanni sõnul on möödunud aasta puudujääk 14,6 miljonit eurot, millest riigieelarves on Eesti Raudteele praegu ette nähtud 12 miljonit eurot.

Venemaa kaubaveo täielik kadumine läheks riigile maksma aga ligikaudu 10 miljonit eurot. "Kui lõpeks täielikult raudtee kaubavedu Venemaaga, tähendaks see Eesti Raudteele lisakahju 10 miljonit eurot, mis tuleb raudteeseaduse kohaselt riigieelarvest kompenseerida, et oleks tagatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal," ütles majandusministeeriumi pressiesindaja Taavi Audo.

Zimmermanni sõnul ettevõte ettevõtte puudujääk ilmselt ministeeriumi prognoositud 10 miljoni euroni ei ulatu, kuna aasta esimesed kolm kuud tehti tööd tavapärases mahus. Märgatavalt väiksemaks see tema hinnangul siiski ei jää.

"Kaubaveo poolelt oli 2021. aasta 2020. aastast parem seetõttu, et aasta lõpus hakati vedama Valgevene kaupa ja esimeses poolaastas tuli naftatooteid kolm rongi päevas. Aasta lõpupoole ta vähenes ja selle aasta algul lõppes täielikult," ütles Zimmerman.

Kadunud turgu soovitakse kompenseerida Kesk-Aasia kaubaga

Venemaa ja Valgevene turu kadumisel otsitakse alternatiive mujalt riikidest. "Eks me koos sadamate ja terminalidega teeme tööd. Täna teame, et Kesk-Aasia riigid on hädas, kuna ei saa kaupa üle Musta mere vedada. Nad on pöördunud Baltikumi ja Soome poole, et vedada oma kaupa läbi meie sadamate. Seal on nii vilja, maake, kui ka naftasaadusi. Selle nimel töö käib, et neid siin vedama hakata, kas nad ka läbi Venemaa tulevad, seda ei tea veel," ütles Zimmermann ja lisas, et praegu näiteks ootab Muuga sadamas esimest lasti Kasahstani linaseemneid. Samamoodi otsivad transpordivõimalusi Usbekistani ja Hiina ettevõtted.

"Sellist kaupa, mida vedada, oleks küll, kui Venemaa selle läbi lubab ja meie piiri päris kinni ei pane," märkis Zimmermann. "Olukorrad muutuvad iga päev, käib kogu kauba- ja logistikaturu ümber mängimine, otsitakse kõiki võimalusi, kuhu oma kaupa saata, kui laevad Vene sadamatesse enam ei lähe ja Must meri on nii ohtlik, et laevafirmad ei taha oma laevadega seal riskida," ütles ta.

Zimmermanni sõnul otsib Eesti Raudtee ka võimalusi kulude kokkuhoiuks, seejuures jäävad ära mõningad planeeritud projektid ja vähenenud mahuga jaamades tuleb ka töötajaid koondada. "Otsime kõiki võimalusi, kust midagi kokku hoida."

Auditeerimata aruande kohaselt oli Eesti Raudtee käive 2021. aastal 32,8 miljonit eurot, ehk 5,4 protsenti enam kui 2020. aastal.