Riik kaardistab sõjapõgenike tarbeks tühjana seisvaid maju ja kortereid

Maarjo Mändmaa
Maarjo Mändmaa

Need, kes pole oma korterit või maja pikka aega kasutanud, võivad saada riigilt kõne palvega see sõjapõgenikele välja üürida. Võimalikke elukohti otsides uurib riik ka konteiner- ja moodulelamute turgu.

Eestisse on saabunud kolmkümmend üks tuhat Ukraina sõjapõgenikku. Ajutist öömaja pakub riik umbes viiele tuhandele inimesele. Millalgi peaks ka nemad kolima nii-öelda oma elu peale.

Märtsi alguses, kui riik üüriturule hoolsamalt peale vaatas, nähti eluruumi umbes kuuele tuhandele inimesele. Nüüdseks on vabu ruume poole võrra vähemaks jäänud.

"Suur hulk sõjapõgenikke ju tegelikult on tulnud siia omal käel. Elavad kuskil kogukondades oma lähedaste või tööandjate juures. Ja nemad on ka kindlasti võtnud kasutusse neid eluruume,"  rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Neid, kes riigilt ajutist eluruumi ei vaja, kuid püsivamat kodu alles otsivad, on tõenäoliselt veel hulga rohkem.

Eraturu kasutamist võib muuhulgas pärssida põgenike majanduslik olukord. Sotsiaalministeeriumi läinudnädalase ülevaate järgi on üle Eesti kõigest pool tuhat niisugust rendipinda, mille kuine üür jääb alla 400 euro.

Vabaühendusedki on eluruume kaardistanud, kuid neile pakutatakse rohkem ajutisi pindu. Niisiis on riik otsinud ka ruume, mida saaks väikese remondi abil elamiseks valmis seada.

"Need on õpilaskodud, mõned hooldekodud," rääkis Mändmaa. "Aga nende hulgas saame ka järjest targemaks. On mõned ruumid, mis on nii amortiseerunud, et väljast võib küll näha hea välja, aga nende kohandamine eluruumiks ei ole kindlasti mõistlik. Arvestasime kuskil 2500 inimese majutusega, aga tänaseks on see jäänud 1500 kanti."

Lisaeelarvet tehes arvestab riik sellega, et Eestisse jõuab viiskümmend tuhat sõjapõgenikku. Kui palju püsivaid eluruume on täpselt puudu, ei tea siiski keegi. Oluline on, kuidas kulgeb sõda aga ka see, kui paljud ajutise majutuse pakkujad soovivad suvel hoopis turistidele keskenduda.

Riik otsib Mändmaa sõnul eluruume pidevalt juurde. Muuhulgas on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaardistanud ära 26 000 niisugust maja ja korterit, mille elektriarved viitavad, et tõenäoliselt neid pidevalt ei kasutata.

"Praegu koostöös omavalitsustega vaatame sealt välja kõigepealt need aadressid, mis on võimalikult kogukondadele lähedal, et oleks läheduses töökohad ja teenused. Ja siis juba pöördume omanike poole, et selgitada välja, milline on nende eluruumide olukord. Ja siis räägime läbi need võimalused, et kas nad oleksid valmis põgenikele vajadusel andma neid üürile," ütles Mändmaa.

Ühendust on võetud ka konteinerelamute ning moodulmajade valmistajatega, et uurida, millised võiks olla nende hinnad ja tarneajad. "Juhul kui eluasemekriis tekib, peame olema ette valmistunud. Me veel hanget ei ole teinud, aga tegeleme turu uurimisega."

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: