Riigikogu märgib avalduses, et Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on ilmsiks tulnud süstemaatilised ja massilised sõjakuriteod, mida Venemaa relvajõud on sooritanud Ukraina rahva vastu. Neid kuritegusid mahitab ideoloogiliselt Venemaa poliitiline ja sõjaline juhtkond koos riiklike propagandaasutustega.

"Venemaa Föderatsioon on pannud ajutiselt okupeeritud aladel, eelkõige Butša, Borodjanka, Hostomeli, Irpini ja Mariupoli linnas ning paljudes teistes Ukraina asulates, genotsiidiaktidena toime inter alia massiliselt julmusi tsiviilelanike vastu. Need seisnevad mõrvades, inimröövides, küüditamistes, vangistamistes, piinamistes, vägistamistes, samuti surnukehade rüvetamistes," seisab 84 riigikogu liikme esitatud avalduses.

Avalduse kohaselt tunnistab riigikogu Venemaa relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kutsub sama tegema ka teiste riikide parlamente ja rahvusvahelisi organisatsioone. Samuti kutsub riigikogu toetama Venemaa kuritegude uurimist ja süüdlaste vastutusele võtmist ning selleks riikide koostöös rahvusvahelise kohtu loomist.

Ka kutsub riigikogu maailma riike viivitamata karmistama sanktsioone Venemaa vastu, sealhulgas eranditeta peatama energiakandjate kaubanduse Venemaaga, ning suurendama viivitamata sõjalist ja kriitilise tähtsusega humanitaarabi Ukrainale.

Riigikogu täiendaval istungil, kus avaldust arutati, võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Mati Raidma Reformierakonnast, Mihhail Lotman Isamaast, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Enn Eesmaa Keskerakonna fraktsioonist. Avalduse vastuvõtu poolt oli 86 saadikut, 15 riigikogu liiget puudus.

Reinsalu: avaldus põhineb faktidel

Avalduse koostanud Isamaa liige Urmas Reinsalu ütles "Aktuaalsele kaamerale", et avaldus põhineb faktidel.

"Meil on olemas ka tunnistajate esindajate ütlusi, meil on olemas informatsioon ja meil on olemas ka juriidiline argumentatsioon. See otsus, mida parlament saalis teeb, on läbimõeldud ja see on rahvusvaheliselt kaalukas samm Ukraina toetamiseks just läbi õiguslikult põhjendatud moraalse argumendi," rääkis ta.

Enne vastuvõtmist arutas avalduse teksti väliskomisjon. Suuri muudatusi komisjon ei teinud.

"Minu ettepanek seisnes selles, et võib-olla sõnastada nii, et riigikogu näeb genotsiidi tunnuseid. Aga enamus ikkagi otsustas, et me ei soovi pehmendada neid sõnastusi ja soovime teha, et see kõlaks tugevasti," ütles väliskomisjoni liige, keskerakondlane Maria Jufereva-Skuratovski.

Riigikogu arutelu jälgis rõdult Ukraina parlamendi delegatsioon.

"Ukraina parlament tegi tegi oma tahteavalduse genotsiidi osas eelmisel nädalal ja on kutsunud üles teisi parlamente seda järgima. Eesti ja Läti tulevad täna sellega kaasa ja ma usun, et see teema muutub üha rohkem kõneaineks ka rahvusvahelisel tasandil," rääkis väliskomisjoni esimees, reformierakondlane Marko Mihkelson.

Ukraina parlamendi delegatsiooni juht tänas Eestit nii riigikogu avalduse kui ka toetuse ja kõikvõimaliku abi eest Ukrainale.

"Me nimetame Eestit väikeseks Ukrainaks väga suure südamega. See tundub lausa uskumatuna, et nii suur abi tuleb meile Eestilt," ütles delegatsiooni juht Olena Šuljak.